Uus eelnõu annaks peredele kindluse lapsed järjestikku ilmale tuua
1. juuni 2020, 19:20
Valitsus andis heakskiidu rahvastikuministeeriumi pakutavale eelnõule, millega pikendatakse sündide puhul perioodi, mille korral arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, seniselt 2,5 aastalt kolme aastani.
Ministeeriumi sõnul on muudatus vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral ning hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ja viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.
«Olukord ei ole perede suhtes õiglane ja vajab lahendamist. Seda enam, et kõigil emadel-isadel on õigus kolmeaastasele lapsehoolduspuhkusele, et lastele ja perele pühenduda, ning järjestikuseid sünde puudutav reegel peaks olema sellega vastavuses,» selgitati ministeeriumist.
Statistikaameti 2018. aasta andmetest selgub, et järjestikuste sündide erikaitse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse sünni planeerimisele.
Statistikaamet on vanemahüvitise mõju analüüsides leidnud, et järjestikuste sündide erikaitse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse sünni planeerimisele. Selgub, et enne vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist ei jagunenud sünnid laste vanusevahe järgi nii, et mõni kindel sünnivahemik oluliselt eristuks. Ent pärast järjestikuseid sünde soodustava seaduse vastuvõtmist on näha, et järgmise lapse sünd plaanitakse enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, sünnib järgmine laps valdavalt kuni 30-kuulise ehk 2,5-aastase vahega.
Aastatel 2018–2019 sündis aastatega 2016–2017 võrreldes üldse kokku 629 last rohkem ja seda vaatamata esimeste laste sündide arvu olulisele vähenemisele, mis tuleneb omakorda 20–30-aastaste naiste arvu vähenemisest. Seega oli 2018–2019 sündimustõusu peamiseks põhjuseks eelkõige kuni 2,5-aastase sünnivahemikuga laste arvu suurenemine.
«Antud asjaolu on tõenduseks, et järjestikuste sündide realiseerimiseks piisava pikkusega perioodi tagamine on sündimuse toetamise seisukohast oluline,» selgitati rahvastikuministeeriumist.
Kui aga praeguste reeglite järgi teise lapse saamine 2,5-aastase sünnivahemiku jooksul ei õnnestu, eelistatakse sageli tööle naasta, et teenida välja uus vanemahüvitis ning järgneva lapse sünd lükatakse edasi. «Sündimuse vaatest on edasilükatud sünnid seotud riskiga, et need ei pruugi erinevatel põhjustel tulevikus enam realiseeruda. Seetõttu on oluline, et perepoliitika meetmed ei mõjutaks peresid majanduslikel kaalutlustel soovitud järjestikuseid sünde edasi lükkama,» märkis rahvastikuministri kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.
Praeguse süsteemi puhul on näha, et järjestikuste sündide arv langeb järsult peale 29 kuud, mis viitab mingi osa sündide edasilükkamisele või ärajäämisele. «Lapsevanemad ei taha riskida kaitstud perioodist välja jäämisega ning sellest tulenevalt vanemahüvitise saamisega miinimummääras ning lõpetavad lapse saamise planeerimise, kui näevad, et lapse sünd ei pruugi 2,5 aasta sisse mahtuda,» lisas Ringmets. Seega näeb ministeerium, et perioodi pikendamine 3 aastani võib suurendada ka sündimust.
Praeguse süsteemi korral on sünde, mil järgmine laps sündis 2,5 aasta jooksul ca 2500 ning 2,5 aasta ja 3 aasta vahemikus on sünde umbes 500. Neid, kelle uus vanemahüvitis oli väiksem kui see, mis ta oleks saanud eelmise lapsega, oli eelmisel aastal umbes 220.
«Nagu statistikaameti andmetest nähtub, on tegemist olulise meetmega, millega arvestatakse pereplaneerimisel. Seega võib eeldada, et peale muudatuse rakendumist 2,5-3 aasta vahemikus sündivate laste arv kasvab,» selgitati ministeeriumist, miks leiti, et see muutus on vajalik.
Kriis võttis töö
Rahvastikuminister on viimastel kuudel saanud juba üle kümmekonna murekirja, kus pered kurdavad enda keerulise majandusliku olukorra pärast, kuna neile ei laiene õigus saada vanemahüvitist varasemaga samas suuruses ja tuleb leppida palgast oluliselt väiksema või ka miinimumhüvitisega. Koosmõjus Covid-19 olukorrast tingitud töötuse ja palkade vähenemisega on pered praegusel ajal majanduslikult seetõttu eriti haavatavad.
Kriisis töö kaotanud lapsevanemate olukorra leevendamiseks sobivad üldjuhul töötukassa teenused. Samas on kahtlemata ka sellest meetmest oluline abi peredele, kus üks või mõlemad vanemad on jäänud kriisi tõttu ilma tööta, aga sündimas on laps, kelle sünnivahemik eelmise lapsega on veidi pikem kui 2,5 aastat.
Rahvastikuministri ametkonnal on ka väljatöötamisel muudatus, millega arvatakse kriisi ajal töötuks jäänud lapsevanemate vanemahüvitise arvestusperioodist lisaks töövõimetuslehel oldud ajale välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei vähendaks Covid-19 olukorrast tingitud töötus selle aasta lõpus ja järgneval aastal lapse saanud emade ja isade vanemahüvitise suurust.