«Umbkotid», Kuukulgur 2012, 65 minutit.
Režii ja peaosad Andres Maimik ja Rain Tolk, osades veel Ott Sepp, Jüri Aarma, Ragne Veensalu, Madis Kalmet, Katrin Pärn jt.
Hendrik Alla: jobude seiklused
11. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain Tolk ja Andres Maimik on reklaamimeistrid. «Kormoranide» tegemist ja esilinastust saatis meediamullikeste puhumine, mida meelelahutusajakirjandus rõõmuga ka levitas. Oma hüpoteetilise teleseriaali «Umbkotid» eel suutsid nad samasugust avalikku huvi tekitada, korjates eellinastusele, mis toimus kinosaalis, kokku täiesti representatiivse kamba kino-, meedia- ja filmiinimesi. Pole siis ka ime, et «Umbkottide» esimene osa räägib reklaamimaailmast.
Kuna Tolk ja Maimik mängivad «Umbkottides» oma ristinimede all, tähistan rollisooritusi siinkohal kui Jobu-Tolk ja Jobu-Maimik. Just jobud nad ongi, esimene ei saa hakkama oma tööga reklaamiagentuuris ja teine on 40-aastaselt ikka veel noor ja lootustandev filmirežissöör, kelle suurteos ei kipu sündima.
Oma jobuduse tõttu satuvad nad pidevalt piinlikesse situatsioonidesse, eriti armas on sel puhul Jobu-Maimik. Samas, et nad kavatsevad oma teost enne teleesilinastust lühimängufilmi pähe kinos näidata, siis ärgem tehkem allahindlust. Ricky Gervais on näiteks oma teleseriaalis «Statistid» piinlikkuse ülimaks kunstiks osanud muuta. «Umbkotte» vaadates ei tundnud ma vajadust silmi ekraanilt keerata.
Film/seriaal läheb käima stseeniga reklaamibüroo kliendikoosolekult ja ma soovitan seda vaadata kõigil, kes kunagi sellisel koosolekul on istunud, ükskõik, kummal pool lauda. Puhtad klišeed, aga huumoritükile sobivalt ülevõimendatud.
Tundub, et aastatega pole Eesti reklaamiilmas suurt midagi muutunud ja ikka üritavad piinatud geeniused Nietzsche ja Kierkegaardi pealt reklaamiideid maha viksida. Just nii reklaamitellijatele kotti pähe tõmmataksegi.
Jobu-Tolgi naistejamad jõuavad just keskmise eesti telehuumori tasemele, st on naljakas jah, aga natuke häbi kah. Asi läheb otsustavalt käest ära võtteplatsistseenis. See on sama hall ja hägune kui võtteplatsiks olev surnuaiaäärne tühermaa. Naljad hakkavad korduma, sisse tuuakse palju mõttetuid tegelasi, kes loole midagi juurde ei anna.
Ehk on see Tolgi-Maimiku võte kuulsust ihkavaid inimesi oma filmides iseend mängima panna. Aga kui filmis «Jan Uuspõld läheb Tartusse» oli selles mingit klassi (nt Linnar Priimägi ja Toomas Hendrik Ilves), siis «Kormoranides» käis mäng juba alla ja «Umbkottides» oleme jõudnud sinnani, kus sisse tuuakse Nõia-Ints ja Farmi-Gabriel. Viimane sai endale isegi suguliikmeteemalise repliigi!
Ilmselt need suguliikmete maalähedased neljatähelised nimetused ja pisikeses kilekotis olev tuhksuhkur oli see, mis pani ETVd seda projekti tagasi lükkama. Selle asemel pani õla alla Kanal 2, kus ennustuste põhjal võiksid «Kottide» tegemised jätkuda, uued osad juba muudes eluvaldkondades.
Küll aga oleks tahtnud olla kärbsena selle koosolekuruumi seinal, kus Maimik ja Tolk oma projekti rahvusringhäälingule müüa üritasid. See oleks kõige naljakam olnud.
Kinodes 11. jaanuarist, teles Kanal 2s 19. jaanuaril kell 20.35