Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2015/11/12/4692207t1h330c.jpg)
Juhul, kui Kopli lahele eksinud delfiinid koduteed üles ei leia, jäävad Tartu ülikooli merebioloogia osakonna juhataja ja juhtivteadur Georg Martini hinnangul nad ilmselt mõneks ajaks Läänemerele seiklema. Ainsaks ohuks on kalavõrgud.
Tartu ülikooli merebioloogia osakonna juhataja ja juhtivteaduri Georg Martini sõnul on raske öelda, millal viimati silmikvaalu Eesti ranniku lähistel nähti. «Tegemist on juhusega. Läänemeres nad ei ela,» ütles Martin. Tema sõnul võisid delfiinid Kopli rannikuvetesse sattuda mingi juhuse või eksituse tõttu Taani väinade kaudu.
«Nüüd nad on sattunud segadusse ja liiguvad põhja poole. Nüüd nad ongi siin lõksus ja ei oska ära minna siit,» ütles Martin, kelle sõnul on silmikdelfiinide kodumereks üldiselt Põhja-Atlandi meri.
«Kui nad juba siin vees on, siis ei oska nad omapäi ilmselt siit välja minna. Läänemeri on üsna suletud mereala, kus on läbipääs ookeanisse üsna kitsas. Kui neil on orienteerumine sassi läinud, siis ei oska nad ka tagasi minna. Selliseid asju ikka juhtub. Ookeaniliike ikka satub siia Läänemere põhjaosasse ka. Mitte väga tihti, aga ikka mõne aasta tagant midagi sellist juhtub.»
Eelmisel nädalal jäädvustas ka 13-aastane soomlanna videoklipile kolm delfiini, kes ujusid tema kodu lähedal Soome rannikuvetes. Need olid teadlaste hinnangul afaliinid ehk silmikdelfiinid.
Merebioloog Mart Jüssi: delfiine käib siin sagedamini, kuid neid nähakse vähe
Vaalalisi satub Eesti randadesse küllaltki harva, kuid siiski neid nähakse vähemalt korra umbes viie aasta jooksul. Läänemeri on osa Atlandi ookeanist, kus mitmesuguseid vaalasid ja delfiine leidub hulgi, kuid meie merekeskkond ei ole neile eriti heaks söögilauaks ja nad siin tavaliselt ei käi.
Mina arvan, et neid käib isegi sagedamini, kuid neid nähakse vähe, sest meil on merel vähem tähelepanelikke silmapaare, kui on teistel Läänemere randadel.
Silmikdelfiin ei ole maailma mõõdus suur haruldus, nad on üpris südid rändajad, ujudes avamerel aastas maha tuhandeid kilomeetreid. Seega ulatuksid nende retked ka Läänemerre, kui nad seda sooviks. Nad väldivad üldiselt külmuvaid meresid, kuid praegu on Läänemeri ju lahti ja nende liikumisele piiranguid pole. Kuna Atlandilt tuleb meile kudema näiteks tuulehaug, siis ei ole välistatud, et delfiinid just nende parvi saatma tulid.
Nad on kohastunud soolase ookeani rikkaliku kalastikuga ja üldiselt meie magedamasse vette ei tule. Kas nad ka tagasi lähevad, ei ole teada, sest paljud Läänemerre tulnud vaalalised on kalapüünistesse takerdunult siin oma otsa leidnud.
Georg Martin peab eluliselt usutavaks, et Eesti meremehe kaamerasilma ette jäänud delfiinid on samad, keda Soome neiu märkas. «On väga ebatõenäoline, et mitu erinevat liiki või gruppi delfiine samal perioodil Läänemerele sattus. Nad liiguvad parves ja kui nad on siia koos sattunud, siis nad üldiselt koos ka püsivad,» ütles ta. «Ilmselt on nad siin lõksus ja ei oska ära minna,» lisas Martin.
Miks delfiinid siia sattusid?
Teaduri sõnul on raske öelda, miks delfiinid just praegu Läänemerele ära eksisid. «Võib igasuguseid asju mõelda: äkki sel aastal oli talv teistsugune,» tõi ta välja ühe võimaluse. Koroonakriisi tõttu seisma pandud laevaliiklust ta pigem selleks põhjuseks ei pea. «Et delfiinid siia jõuaks... Esimest korda nähti neid Soomes juba kuu aega tagasi. Nende siiajõudmine võtaks aega. Ma arvan, et nad on siia sattunud juba talvel, kui majandusseisakut veel polnud. Pigem on mingi muu põhjus,» selgitas Martin.
Silmikdelfiinid on avamereloomad, kes tuleks toime ka Läänemere-tingimustes. «Ega Läänemeres neil midagi väga hullu ole. Toitu peaks siin piisavalt olema. Võib olla on Läänemere vesi veidi teistsuguste omadustega kui ookeanis – vähem soolasem ja vähem läbipaistev, aga ma ei oska öelda, kas see neid mõjutab. Ilmselt mitte,» arutles teadur.
Kui neil on siin nii mõnus elada, siis miks delfiine Läänemeres püsivalt ei ela? Martini sõnul on siin mitu põhjust. «Kunagi oli. Läänemeres on ka väikevaal olemas, pringel, kes elab mere lõunaosas,» ütles ta. Tegemist on maailma kõige väiksema delfiiniga.
«Põhjaosas delfiine aastakümneid elanud pole. Läänemeri on tugevalt inimese poolt kasutusel ja kalapüük on väga levinud. See tähendab, et suured vabalt elavad loomad jäävad varem või hiljem võrku kinni,» ütles Martin.
Ta arvab, et eksinud delfiinid jäävad nüüd ilmselt mõneks ajaks Läänemerele mööda rannikut seiklema. «Toitu peaks neil olema. Erilisi muid tingimusi, mis neile hukatust peaks tooma, ei peaks olema. Ainuke oht on inimtegevus: võrgud ja intensiivne laevaliiklus, mis võrreldes ookeaniga on siin väga tihe.»
Silmikdelfiin ehk afaliin
Afaliinid on arvatavasti ühed kõige tuntumad ja levinumad delfiinid maailmas.
Tegemist on mänguhimuliste ja uudishimulike loomadega, kes elavad kõikides ookeanides, välja arvatud Arktika ja Antarktika vetes. Afaliinid elavad vees, mille pinnatemperatuur on 10–32 °C.
Täiskasvanud isased afaliinid on tüüpiliselt 244–381 cm pikkused ja kaaluvad umbes 500 kg. Emased on tavaliselt 228–366 cm pikkused ja kaaluvad umbes 250 kg. Delfiinid olid au sees juba antiikajal, Kreekas on nad kuulutatud rahvusloomaks.
Allikas: Vikipeedia