Teisipäev oli esimene päev pärast 13. märtsi, kui Eestis ei pandud ühtegi uut koroonaviiruse diagnoosi. Koroonaviiruse seireuuringut juhtinud Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdeb, et piirangutel oli nakatumise püsivalt maha surumisel oluline roll.

Esitlesite valitsusele seireuuringu kolmanda laine tulemusi. Mis on seekordses laines teistmoodi?

Peamine erinevus on selles, et kui uuringu eelmised kaks nädalat langesid eriolukorra aega, kui olime kõik rangete piirangute all, siis kolmanda laine ajal olid karmimad piirangud maha võetud ja inimesed võisid juba vabamalt käituda. Mõte oligi uurida, kas nüüd, kus meil on esimesed eriolukorra piirangud maha võetud, on haigestumiste arv kasvanud.

Raviasutuste statistikast näeme, et haigusjuhtumite arv oluliselt kasvanud ei ole ja raskelt haigete hulk väheneb kogu aeg. Mujalt maailmast teame aga, et sümptomiteta läbipõdejate arv võib olla suuremgi, kui arvasime. Meie uuringuga saab teada ka seda, mida viiruseproovid ei näita – kergete sümptomitega või üldse sümptomiteta haigestunute arvu. Saame teada, kas nende hulk on suurenenud, sest need inimesed ei pruugi alati arsti vaatevälja jõuda.

Teisipäev oli esimene päev, kui ei lisandunud ühtegi uut diagnoosi. Kas haigestumine ei ole piirangute leevendamise järel kasvanud?

Ei ole. Alates sellest, kui uuringuga aprilli algusest peale hakkasime, on levimuse näitaja kogu aeg vähenenud. Kõige kõrgem oli see uuringu teise laine ajal 23.–29. aprillil, kui hindasime levimuseks 0,3 protsenti. Järgnenud laines oli juba 0,2 protsenti ja nüüd, kolmandas laines 0,05. Seejuures on vähenenud ka asümptomaatiliste nakkuskandjate hulk.

Kommentaarid (6)
Copy