Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/26/6280385t1h8ece.jpg)
/nginx/o/2020/06/02/13132406t1hf146.jpg)
Taavi Eelmaa uus luulekogu «Electraumur» ühendab mitmeid omavahel pealtnäha vastandlikke hoiakuid. Ometi jookseb pea kõikidest luuletustest põleva hõõgniidina läbi omalaadne tume nukrus. See mõjub, haarab endaga kaasa. Eelmaa kujundikeel on väga spetsiifiline – tõstetud, ent samas napp. Ka intervjuus.
/nginx/o/2020/06/02/13132407t1hd51e.jpg)