Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos

Iseseisvuse taastanud Eesti esimene Soome suursaadik Lennart Meri andis oma volikirja Mauno Koivistole 1992. aasta 23. aprillil. Paremal Soome välisminister Paavo Väyrynen, tagareas Piret Saluri ja Sven Jürgenson. Foto ­Kulle Raigi raamatust «Pikk teekond lähedale», 2012. Foto: Tuglase Seltsi arhiiv

Kui lähedased võivad kaks naaberriiki olla? Nii lähedased, et räägitakse lausa nende ühinemisest.

Kui kaugele võivad lähinaabrid üksteisest jääda? Nii kaugeks, et ühedus nende pealinnade vahel katkeb täielikult aastaiks. Mõlemad äärmused mahuvad Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete ajateljel saja aasta sisse. Nende äärmuste vahel näeme, kuidas kaks väikeriiki toetuvad teineteisele ja kuidas satuvad vastasseisu suurvõimude omavaheliste mängude keeristes.

On harjutud arvama, et Soome ja Eesti sõbralikud suhted on koduselt ja heatujuliselt iseenesestmõistetavad, aga päris elus on olnud ka palju dramaatilist.

Või mida ütleksite järgneva kohta?

Eesti riigijuht Konstantin Päts ähvardas katkestada diplomaatilised suhted Soomega seepärast, et Pätsi arvates valmistas tema poliitiline vastane Artur Sirk Soomes maapaos olles ette riigipööret. Toona polnud poliitika üksnes põnev, vaid ka ohtlik.