PÕHJALA VAADE ⟩ Põhjamaad seavad vaimu kliimamaksudeks valmis

Mai lõpus kogunes Taani pealinnast Kopenhaagenist pisut põhja poole jäävasse Skovshovedi külla pumbajaama juurde hulk inimesi, et väljendada oma pahameelt plaani vastu lasta otse Sundi väina suur kogus reovett. Foto: Johan Nilsson/TT News Agency/Reuters/Scanpix

Suvesooja ja rannailma ootavate Sundi väina ümbruse inimeste meel kiskus mai lõpus mõruks, kui avalikkuseni jõudis plaan lasta merre umbes 200 basseinitäit ehk 290 000 kuupmeetrit reovett.

Kava paisata fosforit ja nitraate sisaldavat solki niigi haprasse Sundi väina keeras üles pahameeletormi nii ajakirjanduses kui ka keskkonnaaktivistide ja poliitikute seas ning tipnes mõne päeva jooksul teatega, et reovett merekitsusesse siiski ei lasta.

Kuid sellega pole lugu sugugi ühel pool. Skandaal tõi päevavalgele, et aastail 2014–2018 juba paisati Sundi väina 35 miljonit kuupmeetrit reovett. See pani tegutsema poliitikud nii Rootsis kui ka Taanis: kiiresti tõdeti, et süsteeme tuleb nüüdisajastada, ning tehti ettepanek luua Sundi väina biosfääri kaitseala.