Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2020/06/08/13142177t1h1ce3.jpg)
- Keskerakond nimetas Soome rahandusministriks Matti Vanhaneni.
- Võimuliidus jääb partei seisukohti kaitsma aga erakonna juht Katri Kulmuni.
- See tekitab küsitava olukorra, kus valitsuse kursi seadja pole ise minister.
- Ühtlasi tuli Kulmuni eile välja ideega arutada Soomes pensioniea tõstmist.
Soome Keskerakond esitas eile oma rahandusministri kandidaadiks kogenud Matti Vanhaneni, kuid üllatuslikult esines partei esimees, läinud reedel ise rahandusministri ametist taandunud Katri Kulmuni enne seda avaldusega, et nüüd oleks riigil aeg kaaluda pensioniea tõstmist.
Valik Vanhaneni kasuks langes Kulmuni kinnitusel Keskerakonna juhatuse, parlamendifraktsiooni ja europarlamendi liikmete rühma üksmeelsel otsusel.
Veel eelmisel reedel, kui Kulmuni astus rahandusministri kohalt tagasi 56 000 euro maksumaksja raha avaliku esinemise koolitustele kulutamise pärast, ütles Vanhanen Ylele, et tema valitsusse ei kipu.
Nüüd leidis Keskerakond siiski, et Vanhanenil, kes aastatel 2003–2010 töötas Soome peaministrina ja Keskerakonna juhina, on olemas vajalik kogemuste pagas, et keerulises olukorras valitsuses tähtsat rolli mängida.
«Meil on vaja inimest, kes suudab kindlustada Soome olukorda ja kellel on kindlad professionaalsed oskused, arusaamine ja suutlikkus viia erakordsel ajal ellu keerulisi asju,» rõhutas Kulmuni pressikonverentsil. «Nii et ülesanne eeldab teadmisi ja sellist inimest, kes tunneb põhjalikult Soome majandusolukorda, eelarvet ja valitsuse toimimist.»
Veteranpoliitik, kes seni oli parlamendi esimehe ametis, muutis enda kinnitusel meelt ministrikoha vastuvõtmise suhtes kohusetundest ning Soome keerulise majandusolukorra ja koroonaviiruse epideemia tõttu.
Segadus töökorralduses
Vanhanen ei asu aga asepeaministri ametisse ning samuti ei lähe ta oma erakonna esindajana valitsuse n-ö juhtviisikusse. Seal jätkab Kulmuni, mis loob ebatavalise olukorra, kus Keskerakonna ministrite eestkõneleja on parteijuht, kes ise valitsusse ei kuulu. Tabloidlehe Ilta-Sanomat teatel tekitas selline plaan hämmastust isegi Keskerakonna enda ministrite seas.
Nii Vanhanen kui Kulmuni kinnitasid eile, et räägivad peaminister Sanna Mariniga peagi läbi, kuidas uus korraldus toimima hakkab. Valitsusjuht teatas omalt poolt Twitteris, et võimuliit arutab täna Keskerakonna ministrivahetusega seonduvaid küsimusi.
Turu ülikooli põhiseadusõiguse professori Veli-Pekka Viljaneni sõnul tekitab olukord, kus valitsuse nimel langetab tähtsaid otsuseid valitsusse mitte kuuluv inimene, igal juhul küsimusi.
«Siin aetakse poliitiline protsess segamini põhiseaduslike mehhanismidega, mis määravad, kuidas valitsus töötab,» ütles ta Iltalehtile. «Põhimõte näeb ette, et need, kes osalevad valitsuse otsuste langetamises, peavad olema sellisel positsioonil, kus parlament võib neile umbusaldust avaldada ning lõppude lõpuks on neil ministritena seaduslik vastutus.»
Kulmuni kavatsust ka valitsusest väljas olles endiselt Keskerakonnas esimest viiulit mängida kinnitas kasvõi tema sõnavõtt eilse pressikonverentsi alguses.
Hulk Keskerakonna liikmeid suhtub üsna skeptiliselt Soome valitsuskoalitsiooni kuulumisse.
Muuhulgas ütles ta enne Vanhanenile sõna andmist, et sügisestes eelarvearuteludes peab valitsus keskenduma Soome majandusseisu parandamisele ning neis diskussioonides peaks kõne alla tulema ka pensioniea tõstmine.
«Arutlusele tuleb ka väga keerulisi teemasid, mille üle pole veel avalikkuses isegi arutama hakatud. Et riik tuleks selle majandusliku olukorraga toime, on vältimatu, et kaalutaks nii pensioniea kergitamist, tööhõive eesmärgi õiglast tõstmist kui ka töötuskindlustuse paindlikumaks muutmist vastavalt praegusele majandustsüklile,» lausus Keskerakonna liider.
Helsingin Sanomate andmeil tuli Kulmuni sõnavõtt teistele erakondadele üllatusena.
Soome praeguste seaduste järgi tõuseb pensioniiga niigi sammhaaval 65 eluaastani ning alates 2030. aastast on alampiir seotud oodatava elueaga. Kulmuni kinnitusel ei tuleks tema sõnu tõlgendada kui soovi pensioniiga kavandatust kiiremini tõsta, kuid asja tuleks vähemalt arutada.
«Me oleme taas erakordses uues olukorras, nii et peame suutma pensionisüsteemi raames tegutseda tööhõive tugevdamise nimel, et pääseda võlakoormast,» selgitas ta Helsingin Sanomatele.
Erakonnal identiteedikriis
Kulmuni koolitusraha skandaali seljataha jätmine ei tähenda aga sugugi, et Soome Keskerakond oleks juba mõnda aega kestnud siseheitlustest üle saanud.
Septembris ootavad ees parteijuhi valimised, kus Kulmuni kavatseb taas kandideerida, kuid ilmselt on talle ka tõsiseltvõetavaid vastaseid. Ühe võimaliku Kulmuni kukutajana kõneldakse Annika Saarikkost, kes praegu on vanemapuhkusel, kuid naaseb augustis teadus- ja kultuuriministri ametisse, tõi välja Yle.
Seejuures suhtub hulk Keskerakonna liikmeid üsna skeptiliselt Soome valitsuskoalitsiooni kuulumisse, sest kuigi mullustel võimukõnelustel saadi koalitsioonileppesse sisse suur osa oma nõudmistest, ei olda rahul valitsuse kalduvusega teha suuri kulutusi enne, kui on saavutatud eesmärgiks seatud tööhõive tõstmine.
Nii käib tuleval Keskerakonnas kevadel peetavaid kohalikke valimisi silmas pidades arutelu, kas valitsuses olles õnnestub üldse kergitada praegu tosina protsendi kanti jäävat toetust.