Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/04/03/3931819t1h8aab.jpg)
Tänapäeva teadus ei suuda anda garantiisid, et psühhiaatrilise kontrolli läbinud inimene ei või olla ohtlik, kuid relvaomanikud võiksid käia tihemini uimasti- ja alkoholisõltuvuse kontrollis, ütles esmaspäeval ETV uudistesaates «Aktuaalne kaamera» Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets.
«Kui me võrdleme end teiste riikidega, siis meie kontroll on täiesti olemuslik ehk me vaatame inimesele otsa ja me vaatame tema tausta nii palju, kui see andmetest paistab. Ma ei julgeks seda nimetada formaalseks, aga ma tooks välja põhimõtte, et psüühikahäire leidmine ei ole alati lihtne. Kui me räägime relvadest, siis psüühikahäire ja ohtlikkuse vahele ei saa alati tõmmata paralleeli. Inimene võib olla ohtlik ka ilma, et me saaksime tal diagnoosida psüühikahäire,» rääkis Lehtmets.
Lehtmetsa sõnul ei pea arst alati tegema otsust ühe momendiga – ta võib inimese tagasi kutsuda, teha lisauuringuid, kui on kahtlusi. Aga me ei tegele intervjuu käigus tema ohtlikkuse hindamisega, vaid haiguse tuvastamisega.
«Üks asi, mida Eestis tasuks väga tõsiselt kaaluda, on see, et kui kokku satuvad psüühikahäire ja uimastid või alkohol, tõuseb ohtlikkus kordades. Miks mitte mõelda selle peale, et inimesed, kes on relvaomajad, käiksid tihedamalt uimasti sõelkontrollis, alkoholihäirete tuvastamise kontrollis. Neid on võimalik tehniliselt teha rahuldava usaldusväärsusega. See distsiplineeriks väga paljusid,» sõnas Lehtmets.