Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) hoiatab, et pandeemia liigub endiselt halvemuse poole. Samas Eesti leevendab ohutaset. Miks WHO ja Terviseameti signaalid nii palju erinevad?

Me peame mõistma, et WHO hindab olukorda globaalselt. Ülemaailmselt näeme, et esile on tõusmas just lõunapoolkera riigid – Ladina-Ameerikast, Aafrikast, India ja Mehhiko. Peame mõistma, et Euroopas üldiselt on haigestumine olnud tugevas langustrendis peaaegu poolteist kuud ja Euroopas on võimalik kehtestatud piiranguid leevendada. Loomulikult peab piirangute leevendamisel olema tähelepanelik ja jälgima, millised on negatiivsed mõjud piirangute leevendamise järgselt.

Kas Eesti on ohutusnõuetele käega löömas?

Ma loodan, et see nii ei ole. Kindlasti tuleb aru saada, et see vastutus on üksikisiku tasandil. Keegi ei tule kontrollima, kas inimene peseb käsi ja püsib haigena kodus. See ei ole võimalik. Me peame ühiskonnana mõistma olukorda ja sellega harjuma ning käituma vastutustundlikult.

Pean silmas, kas Eesti riigi tasandil on ohutusnõuetele käega löömas?

Riigi tasandil loomulikult mitte. Me peame tunnistama, et piirangud on jätkuvalt olemas. Võib-olla me ei taju neid sellisel viisil, nagu nad olid märtsis või aprillis, aga piirangud on olemas. Vaatame kasvõi suurürituste korraldamist ja muud seesugust. Tõenäoliselt teatud piirangute raamid jäävad läbi suve.

Millise strateegiaga läheb Eesti vastu sügisele? Milline on riskihinnang?

Oleme arvestanud võimalusega, et tegu on tõenäoliselt hooajalise levikumustriga haigusega, mis tähendab seda, et sügis-talvisel perioodil tõuseb see haigus oluliselt kõrgemaks, kui on kevad-suvisel ajal. See tähendab seda, et peame olema valmis nii tervishoiu vaates kui ka üksikinimese tasandil. Iga inimene peab nakkusohutuse reegleid täitma. 

Kas Eesti riik on valmis? Mainisite, et valmisolekut intensiivravi seisukohast on vaja tõsta.

Jah, antud ettepanekud oleme valitsusele esitanud. Kriis tõendas selgelt, et raviasutustes on teatud piirangud. Kui tahame ressursi säästlikumalt ja efektiivsemalt nakkushaigeid ravile võtta ning raviteenuseid osutada ohutult, siis on vaja investeerida haiglavõrku – ehitada juurde ja korraldada osadele palatitele isolatsiooni võimekus. Eesmärgil, et ravikäsitlus oleks raviasutuses ohutu.

Teie sõnul on Eestis mitmed viirusekolded. Palun tooge välja kus need asuvad ja millises ulatuses?

Täna on meil viirusekolded seotud ennekõike perekondlike kolletega, aga need ei ole reeglina väga suured. Need piirduvad viiest inimesest kuni kümne inimeseni, mitte rohkem. Nüüd on tulnud ka esile töökollektiividega seotud haigestumise kolded. Viimane kõige ulatuslikum on seotud Harjumaal toidukäitlemisettevõttega.

Kas me saame näiteks Lunden Foodi (toidutööstusettevõte, milles avastati viirusekolle - toim.) põhjal väita, et Covid-19 viirus toidu käitlemise kaudu ei levi?

Me saame väita seda, et puudub igasugune tõendus selle kohta, et tegu oleks toidutekkelise nakkushaigusega ehk, et see leviks toidu kaudu. Teoreetiline võimalus on olemas sama, mis on täna ka poes – haigus võib teoreetiliselt levida ka kontaktpindade kaudu (kontaktpinnad, saastunud pakendid jms).

Peame loomulikult arvestama, et üldiselt on toidu käitlemise juures kõrged ohutusnõuded sellepärast, et Covid-19 ei ole ainus nakkushaigus maailmas. Neid nakkushaiguseid, mis levivad toidu kaudu ja mille puhul peab nakkusohutust eriti tähelepanelikult jälgima, on päris palju.

Kui kaugel on Covid-19 vaktsiini väljatöötamine?

Viimastel andmetel, mida Euroopa Ravimiamet on teavitanud, on ravimiuuringutes ligikaudu kümme erinevat vaktsiini kandidaati ning minnakse edasi esimese ja teise faasi kliiniliste uuringutega. Euroopa Ravimiamet prognoosib, et toimiv vaktsiin võib olla inimestele kättesaadav aasta 2021 kevadel.

Meil naaberriigis (Venemaal - toim.) väidetakse, et vaktsiin on kättesaadav juba õige pea. Kuidas te seda kommenteerite?

Neid ülioptimistlikke signaale on tegelikult olnud algusest peale, kui viirus levima hakkas. Siin tuleb mõista, et ravimi ja sealhulgas vaktsiini väljatöötamise protsess on tegelikult päris keerukas. Ravimite ja vaktsiinide puhul on kaks olulist märksõna – tõhusus ja ohutus. Enne kasutuselevõttu peab olema tõendatud, et see on tõhus ja ohutu.

Millist praktilist tähendust omab Terviseameti jaoks lennujaamas ja sadamates saadaval olevad antikehade (SARS-CoV-2 viiruse - toim.) testid?

Me kindlasti võtame testi tulemused arvesse ja saame neid teadlaste läbiviidud uuringutega kõrvutada ning hinnata võimalikku viiruse levikut Eestis. See on epidemioloogiliselt oluline informatsioon. Aitab meil aru saada, kui palju me tegelikult sellest viirusest tuvastame ja kui palju jääb tuvastamata. Sellel saavad edaspidi põhinema ka inimestele antavad soovitused.

Kui see viirus ringlusesse tuli, siis pigem oli arusaamine, et nakatunul pigem avalduvad sümptomid. Uued uuringud näitavad, et haigestumisi, kus inimestel sümptomeid ei avaldu või need on nii leebed, et inimene isegi ei pane neid tähele, et see osakaal on olemas ja märkimisväärne.