Haigekassa: mitu riigikontrolli soovitust on juba töös
10. juuni 2020, 11:12
Riigikontroll avalikustas täna auditi, mis keskendus haigekassa raviraha kasutuse kontrolltegevustele; haigekassa teatas seepeale, et mitu auditis välja toodud probleemkohta on kas lahendatud või haigekassas töösse võetud.
Audit tugineb suuresti 2014.–2018. aastatel toimunud pettusejuhtumitele, kus arstid ja raviasutused olid haigekassale esitanud raviarveid nii patsientide eest, kes ei käinud arsti vastuvõtul, kui ka arveid ühe visiidi eest topelt. Kõiki petujuhtumeid on haigekassa uurinud, samuti teinud arstidele ja tervishoiuettevõtetele rahalisi tagasinõudeid ning esitanud osade juhtumite materjale prokuratuurile. Tagasinõuete esitamine oli ka eelmisel aastal haigekassas igapäevase töö osa, tagasi nõuti ligikaudu pool miljonit eurot.
«Riigikontrolli auditis on mitu väga head soovitust, millest osa, näiteks tugevdada infotehnoloogilisi automaatkontrolle või juurutada pettuste tuvastamiseks masinõpet, oleme rakendanud eelmise aasta lõpus, osa meetmeid on välja arendamisel,» ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane pressiteate teel.
Riigikontroll on teinud haigekassale ettepaneku alusetuid arveid esitanud tervishoiuasutustele teha suuri leppetrahve või leping ka haigla või tervishoiuteenuse osutajaga lõpetada. Haigekassa on senini pettuste avastamisel olnud suunatud koostööle, sest leppetrahvi tegemine võib väiksema haigla või kliiniku viia tegevuse lõpetamiseni ning suurhaiglate puhul ei tule lepingu lõpetamine kõne alla, sest mõlemal juhul jäävad inimesed arstiabita.
«Haigekassa on Eesti tervishoiu kõige suurem rahastaja, mistõttu suured leppetrahvid või lepingu lõpetamine tähendab patsientide jaoks kohapealsest arstiabist ilmajäämist, seda eriti väljaspool suurlinnu,» selgitas Laane.
Laane lisas, et aastas laekub haigekassale rohkem kui kümme miljonit raviarvet, mistõttu kõige efektiivsem kontrolliviis on tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt. Sellega haigekassa ka tegeleb.
«Kindlasti tuleb ka rõhutada, et suur osa arstidest ja tervishoiuasutustest on eetilised. Neid, kes esitavad valearveid, on siiski vähemus ja me peame kontrolle tehes ja luues arvestama ka seda, kas mõne petise pärast peame tervishoiutöötajaid pideva kontrollimisega koormama,» märkis ta.
Riigikontrolli ettepaneku kohaselt tuleks raviarvete kontrolli kaasata senisest enam ka patsiente, kes saavad anda tagasisidet, kas arsti juures käidi ning milliseid raviteenuseid või analüüse inimesele telliti. Samuti teeb riigikontroll ettepaneku teavitada inimeste iga kord, kui tema eest on raviasutus haigekassale arve esitanud.
Laane sõnul on iga inimese raviarved üleval digilugu.ee keskkonnas, sellele lisaks on haigekassas kaalutud teisigi patsientide teavitusvõimalusi.
«Oleme selle mõtte poolt, et inimene saab pärast igat arstil käiku vastava tekstisõnumi. Samas arvestades, kui sageli inimesed arsti juures käivad, muutuks selline teavitus inimeste jaoks üsna pea rämpspostiks. Küll on laual võimalus, et inimene saab soovi korral sellise teavituse endale ise tellida,» lisas Laane.
Järgmise aasta alguseks valmib inimesele patsiendiportaalis digilugu.ee detailsem raviarve vaade raviteenuste lõikes ja samas keskkonnas ka raviarve vaidlustamise võimalus.