Taimekaitsevahendite jäägid jätsid ettevõtte mahetunnustuseta
11. juuni 2020, 01:00
Läinud aastal võtsid Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks 384 proovi. Nõuetele mittevastavaid proove oli neli.
Ühel juhul tuvastati Eestis kasvanud porgandist sellise taimekaitsevahendi (TKV) toimeaine jääk, millel puudub ELi pestitsiidide andmebaasis piirnorm. Kasvataja hävitas porgandipartii. Veel oli probleeme Egiptuse apelsiniga, mille partii oli aga analüüsitulemuste saabumise ajaks läbi müüdud.
Ka kahest mahetoodete proovist tuvastati TKV toimeaine jääk, mida mahetootes üldse esineda ei tohiks – ühest meest ja ühest kooritud kartuli partiist. Meel ei õnnestunud tuvastada täpset saasteallikat, partii tunnistati mittemahedaks ja ettevõttel säilitati mahetunnustus. Teisel ettevõttel leiti aga teisigi puudujääke ning nad jäid mahetunnustusest ilma.
Kuigi piirnormi ületusi oli neli, esineb enamikus proovides TKV jääke, olgugi et alla piirnormi. Näiteks viinamarjadel ei olnud ühtegi proovi, kus jääki või jälge leitud poleks. Enim tuvastati jääke Türgi päritolu viinamarjadel, ühes partiis lausa 24 taimekaitsevahendi jääke.
Kolmest Eesti päritolu õuna proovist leiti aga selliseid TKV toimeaine jääke, mida ei ole Eestis lubatud kasutada, aga on lubatud näiteks Lätis, Leedus ja Poolas. Jaemüügis turustatud õunte analüüsitulemused viitavad eelkõige sellele, et õunad on pärit muudest kasvukohtadest.
Samas on huvitav, et Eesti päritolu kaladest tuvastati DDT jälgi ja jääke – selle putukamürgi kasutamine keelustati juba 1968. aastal, aga kuna tegemist on looduses väga püsiva ainega, leidub selle jääke endiselt Läänemeres ja Eesti siseveekogudes.
TKV toimeaine jääke ei tuvastatud joogipiimast ja imikutoidust.
VTA selgitusel ei kujuta üle normi ulatuvad TKV toimeainete jäägid automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude hajutamiseks on tarbijal soovitatav toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt Eesti toitumissoovituste järgi.