Miks naabril on ilusam muru?

Põua ajal vajab muru kastmist. Kasta tuleks pigem harva ja korralikult, sest sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kaunis muruvaip on koduaia uhkus. Esimene samm ideaalse muruni jõudmiseks on sobiva muruseemne valik, rõhutas K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

Kuna muru on investeering, mis tehakse aastateks, pole mõtet valida kõige odavamate seemnesegude seast. Muruseeme, mis sobib Inglismaale või Hispaaniasse, ei pruugi passida Eestisse. Kuna meie kliima on heitlik, peab muru olema eelkõige temperatuuri kõikumise suhtes vastupidav.

Paljudes piirkondades aretakse muru kuivusega toime tulema, aga Eestis üldiselt sademete puuduse üle kurta ei saa. Muru peab sobima mulla ja kasvukohaga, näiteks varjulisse aeda võiks valida spetsiaalselt aretatud muru. Kui soovitakse golfiväljakuga sarnast tulemust, võikski soetada golfimuru, sest tavalisest koduaiamurust enamasti spordimuru kasvatada ei õnnestu. Kui tahetakse võimalikult harva niita, tasub otsida aeglase kasvuga muru seeme.

Enamasti alustatakse muru niitmist kevadel liiga vara. Muru vajab kevadel rahulikku olemist, aprillis ei tasu niidumasinat välja tuua. Muru regulaarset niitmist alustatakse alles mai teises pooles ja esimese muru võiks lasta päris kõrgeks kasvada, nii on talveunest tärkav taim saanud piisavalt jõudu koguda. Niita võiks algul harvem ja tihendada sagedust suve jooksul. Rusikareegel on, et muru võiks niita korra nädalas, aga seda võib teha ka sagedamini. Samas põua ajal võiks niita harvem, sest intensiivne päike saab madalast murust kiiremini jagu.

Rusikareegel on, et muru võiks niita korra nädalas, aga seda võib teha ka sagedamini. Samas põua ajal võiks niita harvem, sest intensiivne päike saab madalast murust kiiremini jagu.

Niitmiseks palju abimehi

Laitmatu muruvaiba võib saavutada nii murutraktori, -niiduki kui ka -robotiga, tähtis on olla järjekindel. Murutraktorit on vaja suures aias või maakodus, kus niitmist vajavat murupinda on palju. Väikeses linnaaias ei mahu traktoriga manööverdama, lisaks on oht naabrid suure müraga närvi ajada. Alla 2000 ruutmeetril pole traktor mõistlik, pigem võiks traktori soetada, kui niita on vähemalt 2500 ruutmeetri jagu muru.

Väiksemasse aeda või aeda, kus on palju puid, põõsaid ja lillepeenraid, sobib paremini käsiniiduk või robot. Käsiniidukil on üldjuhul paremad manööverdamisomadused kui traktoril ning ka aia ja peenra ääred saab korralikumalt puhtaks. Paljud inimesed pelgavad muruniitja käimatõmbamist, aga juba ammu on saadaval elektri­starteriga varustatud niidukid, mis ei vaja käimatõmbamiseks jõudu.

Niidumasina võiks valida kas muru kogujaga või multšeriga, esimene kogub muru kokku, teine tükeldab. Peaasi, et muru ei loobita mööda aeda ebaühtlaselt laiali. Multšeriga niidukit ei soovitata harva kasutuse korral, sest multšer ei pruugi väga kõrge muru tükeldamisega hakkama saada. Osal masinatel on mitu funktsiooni, saab nii koguda kui ka multšida.

Kui veel viis aastat tagasi sobis mururobot vaid pisikesse ja väheste takistustega aeda, siis praegu pakub robot konkurentsi bensiinimootoriga muruniidukile ja traktorile. Tasub siiski arvestada, et soodsama hinnaklassi robotid sobivad jätkuvalt väiksesse ja lihtsasse aeda. Kui ootused on suuremad, tuleb arvestada päris suure esmase väljaminekuga. Kuigi eesmärk on kõigil masinatel sarnane, on robot olemuselt täiesti teine tööloom kui klassikaline niiduk ja traktor. Robot pakub mugavust, on vaikne ja säästab keskkonda, mistõttu eelistatakse seda väikeste kruntidega asulates, kus keegi ei taha pidevat müra- ja tossufooni.

Kasta harva, aga korralikult

Eestis ei vaja muru suuremal osal aastast kastmist, aga suvisel põuaajal võiks seda siiski teha. Kasta tuleks pigem harva ja korralikult, sest sage ja vähene kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti ja see pole murule kasulik. Muru võiks kasta õhtuti või öösiti, mil päike ja palavus vett ei aurusta.