Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv tunnustatud teadlaste ülevaade Eesti sotsiaal-majanduslikust arengust. Seekordse aruande keskne teema on ruum – füüsiline ja aruteluruum – ning ruumi mõju inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele, kirjutab Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping,
Helen Sooväli-Sepping: meid ümbritsev ruum on muutunud (3)
Aruanne lähtub aina enam levinud arusaamast, et inimese elukvaliteet sõltub otseselt elukeskkonna kvaliteedist ja sellest, et ümbritseva ruumi küsimustes soovitakse kaasa rääkida. Kogu maailm linnastub, moodustades tihedalt põimunud globaalse turumajandusliku võrgustiku. Nii on see ka Eestis. Inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna ja selle ümber. Eestis on neil aastatel tinglikult rajatud juurde üheksa Viljandi-suurust linna, aga tegelikult ühtegi uut linna kaardile juurde tulnud pole.
Viimaste aastakümnete suurlinnastumine on toimunud tormakalt ja paljuski planeerimatult. See on tähendanud suuri kinnisvaraarendusi ja paisuvat liiklustaristut. Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on aga iseloomulik, et selles on hea olla nii kaheksa- kui ka 80-aastasel inimesel, ning sellest põhimõttest lähtudes on läbi mõeldud rohealad, ühistransport ja kergliiklusteed. Eesti vajab linnapoliitikat, mis lähtub linnapiirkondadest, mitte linnapiiridest ning ühendab ühistranspordi ja kergliiklusteede võrgustikud, võimaldades elanikel liikuda iseseisvalt.