Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/06/10/13146227t1hf106.jpg)
Olulise tähtsusega riikliku küsimusena on täna riigikogus arutelu uue Eesti inimarengu aruande üle, mis kannab pealkirja «Linnastunud ühiskonna ruumilised arengud».
Ettekannetega esinevad veel Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping ja peatüki «Eesti aruteluruum» toimetaja Indrek Ibrus.
Järjekorras üheksanda aruande keskseks teemaks on ruum – füüsiline ja aruteluruum – ning ruumi mõju inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Aruanne lähtub aina enam levinud arusaamast, et inimese elukvaliteet sõltub otseselt elukeskkonna ja aruteluruumi kvaliteedist.
Aruande koostamisesse on panustanud 39 teadlast Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Helsingi Ülikoolist ja Manchesteri Arhitektuuriülikoolist.
Inimarengu aruanne on Eesti teadlaste peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades.
Põhiseaduskomisjoni nimel esineb ettekandega aseesimees Lauri Läänemets. Tema sõnul annavad aruande koostanud teadlased selge sõnumi, et ainult turupõhisele konkurentsile põhinevad eurorahade toetused võimendavad regionaalset ebavõrdsust. «Peame edaspidi regionaalarengus ja looduskeskkonna hoidmisel rohkem sekkuma ja arvestama piirkondlikku võimekust ja erisusi,» ütles Läänemets.