Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2020/06/11/13148061t1hb311.jpg)
Nelja Ukraina ehitaja palkamise eest mitu aastat kohtukoridorides väntsutatud väikeettevõtja Einar Velpler mõisteti lõppastmes õigeks. Mehe päästis uskumatu seaduseaps, mille lappimisega hakkab ministeerium nüüd tegelema.
2018. aasta jaanuaris puistas politsei Lääne-Virumaal Vinni asulas Põllu tänava kortermaja renoveerimist. Reidi käigus tuvastati fassaadi soojustamiselt neli Ukraina ehitajat, kel polnud süüdistuse kohaselt Eestis viibimise ega töötamise luba. Mehed oli palgale võtnud väike ehitusfirma Deos Int OÜ, mille omanik on Velpler. Prokuratuur alustas uurimist ja läks ettevõtja vastu kohtusse.
Umbes aasta hiljem mõistetigi Velpler ja tema firma Viru maakohtus süüdi. Kohus leidis, et ettevõtja jättis kontrollimata, kas ja kui kaua tohivad ukrainlased Eestis ülepea viibida, ning võttis nad seega ebaseaduslikult palgale.
Välismaalaste seadus ütleb, et kui mõni Schengeni riik on andnud kolmanda riigi kodanikule viisa, võib ta Eestis olla kuni 90 päeva. Politsei tegi passide, viisade, piiriületustemplite ja isikute ütluste alusel kindlaks, et Vinnis töötanud ukrainlased olid selle aja lõhki ajanud. Kohtu arvates oligi see Velpleri tegemata töö. Ettevõtjale ja tema firmale keerati kraesse 8000-eurone trahv.
Järgnes süüdimõistev otsus ka ringkonnakohtus. Ehitusärimees ei jätnud aga jonni ning läks õigust nõudma riigikohtusse. Velpler ja tema kaitsja rõhutasid, et prokuratuuri süüdistustest ei selgu, kuidas ta oleks pidanud veenduma, kas ukrainlased tohivad siin olla või mitte.
Kes peab tegema detektiivitöö?
Velpler tõi näiteks, et kui ukrainlane tuleb Poola saadud viisaga Eestisse, pole võimalik kontrollida, millal ta täpselt siia jõudis. «Keegi selle üle arvet ei pea. Ükski riigiinstants seda ei suuda. Sellest hoolimata proovis prokuratuur panna sellise detektiivitöö Eesti ettevõtjate kohustuseks,» ütles ettevõtja enda kaitseks.
Velpler lisas, et tema võimuses on mõõta üksnes seda, kui palju ukrainlased tema objektil töötasid. Tema sõnul jäi see aeg kõvasti alla 90 päeva ehk kõik oli seaduslik.
Teise argumendina viitasid Velpler ja tema kaitsja Euroopa Liidu ja Ukraina vahelisele viisade väljastamise lepingule, mille üht artiklit tuleb nende sõnul mõista nii, et ukrainlased võivad Euroopa Liidu sees liikuda piiranguteta, tingimusel, et nad pole ületanud esialgses viisas märgitud tähtaegu.
Tavaliselt antakse viisa kas pooleks või terveks aastaks. Seega olevat Eesti 90 päeva reegel Euroopa Liidu õigusega vastuolus.
Tänavu mais mõistis riigikohus Velpleri õigeks. Mitte seepärast, et ettevõtja asi polegi kontrollida, kas ukrainlastel on töö- ja elamisluba. Mitte ka seepärast, et oleks tuvastatud vastuolu Euroopa Liidu seadustega. Tõtt-öelda ei hakanud riigikohus neid põhjendusi üldse kaaluma.
Sisuliselt oli antud juhtumi puhul tegemist väljapääsmatu olukorraga, kus ei olnudki võimalik kedagi karistada.
Velpleri päästis absurdi kalduv seadusepraak. Nimelt ütleb karistusseadustik, et illegaali tööle lubamise eest vastutab tööandja, antud juhul Deos Int OÜ. Kuna juriidiline keha ei tee iseenesest ei head ega halba, saab firmat süüdi mõista vaid siis, kui on tuvastatud, et firmat juhtinud või esindanud inimene on süüdi, antud juhul Velpler. Tema ei saa aga omakorda süüdi olla, kuna seaduse järgi vastutab välismaalaste tööle võtmise eest tööandja ehk Deos Int.
Saba kinni, nokk lahti. Sisuliselt on tegemist väljapääsmatu olukorraga, kus ei olegi võimalik kedagi karistada. «Karistusnorm tuleb korda teha,» nentis riigikohtunik kuivalt.
Tegu pole esimese sellise juhtumiga. Eesti Ekspress kirjutas mai keskel, kuidas politsei trahvis kondiitrifirmat Pagarini OÜ, kes palkas torti tegema kaks Ukraina neiut, kel polnud õigust Eestis viibida. Pagarini ja selle juhid vaidlustasid otsuse riigikohtuni välja, kus leiti sarnaselt Velpleri kaasusega, et sellise teo eest ei saa kedagi karistada.
Riigikohtu lahenditest võib järeldada, et ettevõtja ei peagi välja selgitama, kas tema palgal olev kolmandatest riikidest pärit kodanik üldse viibib Eestis seaduslikult. Või vähemalt ei juhtu temaga midagi hullu, kui ta sellele läbi sõrmede vaatab. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus ütles, et päris nii see siiski pole. Ta nimetas Velpleri õigeks mõistmist üksikjuhtumiks, mis «lähtub konkreetse kaasuse asjaoludest ega ole siduv muudel juhtudel».
Justiitsministeerium tunnistas, et karistusseadustik selle koha pealt tõesti logiseb, mistõttu tuleb seda muuta.
Justiitsministeerium tunnistas, et karistusseadustik selle koha pealt tõesti logiseb, mistõttu tuleb seda muuta. Paragrahv tuleb disainida selliseks, et välismaalaste kontrollimise kohustus pandaks lisaks tööandjale ka füüsilisele isikule, kuna siis tekib võimalus seadust rikkunud ettevõte ka vastutusele võtta, selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik. Kui seadus oleks juba praegu selline, võinuks Velpleri juhtum teise lõpplahenduseni jõuda.
Prokuratuur: peame mõtlema, kuidas edasi minna
Velpleri kaasuses oli süüdistaja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva. Ta leidis, et süüdistuse esitamiseks oli alust, mida tõestab ka see, et kahes esimeses kohtuastmes mõisteti Velpler süüdi.
«Kõnealune riigikohtu lahend muudab senist praktikat ja meie hinnangul seab sellele karistusseadustiku paragrahvi rakendamisele takistusi, mille ületamine võib osutuda praktikas võimatuks. Seega peame ka meie analüüsima, kuidas uue lahendi valguses edaspidi selliste juhtumite uurimisega kohtusse läheme,» ütles ta.
Orjapidamine ja 16 miljonit trahvi
Kõigest hoolimata peab ettevõtja riigikohtu otsust suureks võiduks. Ta leidis, et sattus prokuratuuri jõudemonstratsioonide ohvriks, kuigi oli algusest peale selge, et süüdistuse perspektiiv on viljatu.
Ehkki Velplerile kompenseeriti peaaegu 3500 eurot advokaadikulusid, on tema ehitusäri viimasel ajal hangunud. Vaikselt tegutsetakse küll edasi, kuid süüdistus rikkus mitu ehituslepingut ja vähendas tulevikutellimusi. Ettevõtja sõnul olid nende kliendid just korteriühistud. Firma käive on vähenenud mitu korda.
Lisaks häirib Velplerit ka see, et kohtuvaidluste ajal ilmus ajalehtedes mitu artiklit, kus prokuratuur nimetas tema tegevust suisa orjapidamiseks. Juttu oli isegi 16 miljoni euro suurusest trahvist. «See on muidugi täielik jama!» põrutas Velpler.
Nüüd, kui õigeks mõistev lahend on jõustunud, ei kuule ettevõtja prokuratuurilt mingeid vabandusi. «Prokuratuuri toimingutega on mulle isiklikult ja ka firmale põhjustatud nii moraalne kui varaline kahju,» kurtis ta.
Mida tuleb välismaalase palkamisel arvestada?
- Välismaalaste seadus ütleb, et Eesti tööandjal on kohustus kontrollida, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Siin ebaseaduslikult viibiva välismaalasega töölepingut sõlmida ei tohi.
- Seadus ütleb, et Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.
- Lühiajalist töötamist saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Kui näiteks ukrainlane on Eestis aasta aega töötanud, peab ta vähemalt kolmeks kuuks lahkuma.
- Tööandja peab maksma välismaalasele, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud, vähemalt Eesti keskmist palka, mis tuleneb statistikaameti viimastest andmetest.