Imeks on pandud, et mõni vastne komitee liige esindab spordiliikumisi ja organisatsioone vaid formaalselt. Esimese hooga on raske mõista, mis mäng käib, kellele sellist konstrueeritud «poliitbürood» vaja on.
Ka Eesti olümpialiikumise ühele kauaaegsele liidrile Jüri Tammele oli ootamatu, et EOK president pani sellise koosseisu kokku, kuid ta arvas, et ilmselt tahab president oma teisel ametiajal midagi suurt ära teha. Spordis on raha vähe ja võib veel vähemaks jääda, samas kui 90 protsenti rahastusest tuleb riigilt. Seetõttu on EOK presidendi jaoks hea läbisaamine riigistruktuuridega eluliselt vajalik, kui soovitakse rahastust säilitada või isegi suurendada. Normaalne oleks aga spordi toetamisel avaliku ja erasektori tasakaal, kuid selles suunas liikumist pole märgata. Pigem vastupidi, kui pärast Tallinna Sadama skandaale langes ära riigiettevõtete tugi, siis loobusid ka rahvusvahelised pangad meie sportlaste toetamisest. Kuigi kultuuriministeerium on ja ilmselt jääb spordi rahastamise peamiseks allikaks, on tähtis ka riigi iga muu tugi. Selles mõttes on spordirühma kaotamine kaitsejõudude koosseisust äärmiselt kahetsusväärne ning jääb vaid loota, et EOK president oma lobioskusi ja uue olümpiakomitee võimeid kasutades selle otsuse ümber pööraks!
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2020/06/12/13148365t1hf8b1.jpg)