Ajaloo rahulike arenguetappide vältel kujuneb ühiskondades rahuolu saavutatuga. Tunne, et edasi saabki minna ainult ülesmäge. Isegi tunne, et vahel on ruumi teha otsuseid, milles sisaldub ülisuur risk veereda natuke ka allamäge, sest lõppude lõpuks ei ole selles ju midagi eksistentsiaalselt ohtlikku. Kuid need hetked võivad saada ajaloo käänukohtadeks. Võib tunduda, et elu, riik ja ühiskond «tiksub» paremasse tulevikku nagunii, sõltumata sellest, mida me teeme. Võib ka tunduda, et juba saavutatud tasakaalu ei saa mõne otsusega nii palju muuta, et tekiks olulisi riske.
Aga mõelgem… E-riik Eesti, kelle füüsilist asukohta maailm tihti ei tea, aga asumist tulevikutehnoloogiate kiire rakendajana teavad paljud tunnustada. Turvaline Eesti, kus keegi ei pea kartma ahistamist oma tõekspidamiste, rahvuse või rassi põhjal, diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, puude või isegi põetava või läbi põetud nakkushaiguse tõttu. Ettevõtlikkust väärtustav Eesti, kus kellelegi ei näidata näpuga, kui ta on suutnud rajada majanduslikult midagi edukamat kui naabrimees. Liitlaste jaoks usaldusväärne partner Eesti, kes jagab demokraatlikke väärtusi, mille alusel üldse see usaldus on algselt üles ehitatud.
Lugupeetud Eesti, kelle arvamus on hinnatud naabrite ja sõprade hulgas ning kes oskab neist samamoodi lugu pidada. Panustav Eesti, kes mõistab olla uhke ka selle üle, mida ta suudab teiste riikide ja rahvaste heaks, otsimata igast ühisele kasule viitavast otsusest vahetut omakasu. Kaitsev Eesti, kes igaühe õiguste ja vabaduste eest seisab tingimusteta. Abistav riik Eesti, kes aitab kõiki oma seaduskuulekaid kodanikke ühtemoodi, nende veendumustest sõltumata. Toetav riik ka nendele, kelle arvamused valitsejate omaga ei ühti. Sellise riigi on Eesti inimesed, toetudes oma põhiseadusele, 30 aastaga loonud. Tuletan meelde, et omast vabast tahtest, sunnita. Me ei ole kohustanud seda tegema.