/nginx/o/2020/06/15/13153693t1h1a64.jpg)
/nginx/o/2020/06/15/13153693t1h1a64.jpg)
Eesti linnad peaksid tagama ohutu tänavaruumi jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, kirjutab Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi.
Tellijale
Mari Jüssi: liikuvus ja uued harjumused (2)
Iga kriis toob kaasa segadust, kiireid muutusi ja kiiret kohanemist. Igal kriisil on ka omadus kiirendada teiste, juba ammu taustal olnud kriiside lahendamist – või nende võimendamist. Seda ka inimeste liikuvuse ja liikluse valdkonnas. Tervise-, keskkonna- ja liiklusriskikriis ei ole mitte kuskile kadunud. Eesti linnades oleks praegu võimalik muuta tänavad tervislikumaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Eriolukord, mille tõttu vähenes enamikus linnades autoliiklus üle 60 protsendi, tõi esile müra-, ummiku- ja saastevaba linna väärtused. Pooltühjad tänavad ja parklad näitasid, kui palju ruumi võtab linnades autoliiklus, samas kui jalgsi ja jalgrattaga turvalise liikumise ruum on katkendlik ja paljud tajuvad seda ohtlikuna.