Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/11/13146354t1hdf9f.jpg)
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul oli lennujaama trammiliini avamine kolm aastat tagasi esimene reaalne tulem Rail Balticu investeeringutest.
«Nüüd on selge siht, et trammiliin peab tulema ka sadama poole. Ülemistest kujuneb oluline transpordisõlm. Sinna ei tule ainult Rail Balticu Euroopa laiusega rong, sinna tuleb ka meie praeguse laiusega rongide jaam. Seal on trammid ja sinna võib perspektiivis kolida ka bussijaam. Sellest saab väga oluline keskus,» rääkis Grünberg.
/nginx/o/2020/06/15/13154065t1h6b23.jpg)
Tema sõnul on Rail Baltic kogu Eesti projekt ja toob kasu kõikjale, aga praegu toimub peamine areng just Tallinna ümbruses. Ülemiste terminali projekteerimine juba käib ning sellest saab Grünbergi sõnul tõeliselt ikooniline objekt. «Vähem tähtis pole ka see, et kogu Rail Balticu Baltikumi depoo, kus me ronge hooldame, saab olema ka Tallinnas. Praegu käib selle projekteerimine Ülemiste taha, ja seejärel algab kohe ehitus. Samuti teeme täielikult ümber Ülemiste raudteetaristu. Sealses ümberlaadimisjaamas tuleb palju muutusi, kaasajastame selle koos Eesti Raudteega,» loetles Grünberg.
/nginx/o/2020/06/15/13154062t1hbfcd.jpg)
Äsja kuulutati välja lennujaama ja Rail Balticu terminali Vanasadamaga ühendava trammiliini projekteerimishange. Samuti käib Rail Balticu ja lennujaama vahel tihe koostöö selles osas, kuidas muuta inimeste ja pagasi liikumine lennujaama ja Rail Balticu terminali vahel kõige mugavamaks ja otstarbekamaks.
Väga oluline on Grünbergi sõnul ka tulevane Muuga kaubaterminal, mille projekteerimishange on samuti välja kuulutatud ja mille pakkumiste esitamise tähtaeg on sel nädalal.
«Muuga kaubaterminal saab perspektiivis olema ülioluline objekt kogu Eesti jaoks. See on multimodaalne kaubajaam, kus sisuliselt kohtuvad meretransport, kahe laiusega raudteed ja ka maanteetransport. Seal toimub kaupade ümberjaotamine ja see avab täiesti uue mõõtme Eesti kaubavahetusele,» selgitas Grünberg.
/nginx/o/2020/06/15/13154063t1h05d3.jpg)
Kogu Rail Balticu rajamisega edenevad asjad tema sõnul hästi. «Üldises plaanis on meil kiirendatud ajakava kuni aastani 2022, kus me tahame valmis ehitada terve rea viadukte, ökodukte, trasside liitumisi. Enne, kui algab põhitrassi ehitamine, on meil olemas vahendid, et suur hulk olulisi ehitusi juba varem ära teha,» lausus Grünberg.
Hetkeseisuga ollakse tema sõnul täiesti graafikus ja kui kõik projektid lähevad nii, nagu plaanitud, siis on Rail Baltic ettenähtud ajaks, 2026. aastaks valmis.