Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/15/13154431t1hba8b.jpg)
Asutav Kogu võttis 100 aastat tagasi vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis jõustus sama aasta viimasel kuul. Sel puhul oli eile Postimehe otsesaates külas justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa). Teemaks viimasel ajal esile kerkinud mitmesugused juriidilised küsimused. Muuhulgas usub minister, et ERJK vaidlus jõuab riigikohtuni välja.
Sise- ja rahandusminister avaldasid pühapäevases raadiosaates arvamust, et Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus. Kuidas te sellesse suhtute?
Mina isiklikult suhtun sellesse eitavalt. Eesti on tsiviliseeritud ühiskonna riik ja tsiviliseeritud ühiskond liigub selles suunas, et surmanuhtlus kui karistusviis on minevik. Nii laskuksime samale tasemele kui mõrtsukas ja sellel on juures veritasu maik.
Järjest enam räägitakse ikkagi ennetus- ja võõrutusprogrammidest. Kõige raskem karistus praeguses Eesti õigusruumis on eluaegne vanglakaristus ja ma arvan, et see on juba piisavalt raske karistus. Mina isiklikult ei võtaks seda üldse diskussiooniks ja kindlasti ei poolda ma isegi mitte arutelu surmanuhtluse taastamisest Eestis.
Kui see arutelu peaks tekkima, siis kuidas reageeriksid meie liitlased näiteks Euroopa Liidus?