Evelin Võigemast lavaaugus: kui aus saab olla armastades?

Evelin Võigemast mängib «Inimese hääles» Naist, kes puuri meenutavas kodus peab viimast võitlust lootuses, et suudab muuta Mehe meelt ja päästa armastus. Foto: Siim Vahur

Kristjan Suitsu lavastus «Inimese hääl» näitas, et läbi digividina saab jõuda teatrinäljas inimesteni, kuid hinge pugemiseks peab veebiteater veel otsima ja leiutama vaid talle omaseid vahendeid.

Mul pole inimese hääl, kel on midagi varjata. Nii ütleb Naine, kes püüab meeleheitlikult muuta oma elu, helluse ja raevu vahel kõikudes vastu seista saatusele, mis on teda just ilma jätnud armastusest. Viis aastat kestnud suhe on Mehe poolt lõpetatud, aga mitte lõppenud.

Tallinna Linnateatri «Inimese hääl» on esimene pärast koroonat esietendunud lavatöö Eestis, kunstnik Kristjan Suitsu esimene lavastus, aga loodetavasti mitte viimane. Kuid arvatavasti viimane lugu, mida räägitakse Tallinna Linnateatri Lavaaugus, kuhu Suitsu kaasabil on planeeritud-projekteeritud nüüd kaks maja: lähiajal ehitatav kompleks, mis peaks andma teatrile igatsetud suure saali, ja 13. juunil vaatajatele oma saladused avanud suvemaja meenutav eramu.