Eriolukord muutis ostuharjumusi

Kuna kriis sattus kevadhooajale, siis on tarbijal väga vähe eestimaist valikut. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eriolukord pani meid kõiki oma käitumist ja harjumusi muutma – poes käidi harvem ja osteti korraga rohkem, õhem rahakott aga sundis senisest suurema hoolega hindu uurima.

Ehkki ükski uuring pole seda käsitlenud, usub Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp, et odavama välismaise kauba eelistamine eriolukorra ajal ja pärast seda tundub loogiline, kuna seis oli ebakindel, paljud kaotasid töö või vähendati palka ja inimesed muutusid käitumises alalhoidlikumaks.

Eesti hinnad Euroopa ühed kõrgemad

„Eriolukorra ajal oli näha, kuidas inimesed hakkasid säästma ja ratsionaalsemalt käituma ning muu hulgas valima toiduaineid ka hinna järgi. Hinnatundlikkuse tõid välja juba eelmise aasta tarbijauuringud, mis oli ebatraditsiooniline majanduskasvu tingimustes ja olukorras, kus me elasime üldlevinud hinnangu kohaselt paremini kui kunagi varem,” möönis Potisepp. Pealegi liikus ju perede söömine kriisi ajal koolidest, lasteaedadest ja töökohtadest kodudesse ehk toitu valmistati mitu korda päevas ise. Kindlasti sai see määravaks toiduainete valikul – tehtigi rohkem süüa toorainetest, küpsetati ise kodus leiba-saia ja muud.

Kui tarbijatelt küsida eestimaise toidu eelistuse kohta, siis sageli mõeldakse selle all eelkõige puu- ja juurvilja. Kuna kriis sattus kevadhooajale, siis siin ongi praegu väga vähe kodumaist valikut. Samas tuleb tõdeda, et Eestis on Euroopaga võrreldes toiduainete hinnad ühed kõrgemad eelkõige sisendihindade kalliduse tõttu.