Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2020/06/17/13156727t1h47de.jpg)
Kui läinud aasta lõpus oli Elektrilevi võrgus päikeseelektrijaamu kokku võimsusega 113,7 megavatti, siis tänavu esimeses kvartalis lisandus võrgulepinguga päikesejaamu 14,3 megavati eest.
Praegu on hoog veelgi üles läinud ja käib tõeline päikesejaamade rajamise buum. Eri etappides – kliendile pakkumise koostamine, lepingu allkirjastamine, projekteerimine, ehitamine – on menetluses jaamade taotlusi summaarse võimsusega 419,8 MW. Seega peaaegu neli korda suuremas mahus, kui varasematel aastatel Eestisse neid kokku rajatud on.
Nii ongi kümnetel päikesejaamu rajavatel firmadel kiired päevad, et võimalikult palju jaamu saaks veel sel aastal valmis ehitatud. Kiirustamise taga on asjaolu, et aasta lõpus lõpeb toetusskeem, mille kohaselt makstakse järgmised 12 aastat taastuvenergiatoetust kuni 50 kW jaamas toodetud ja võrku müüdud taastuvenergia eest.
Kiirustamise hind
Turul on ka tegijad, kes teavad teemast üht-teist ja peavad end professionaalseks päikeseenergia spetsialistiks
OÜ Energiateenus juht Aivar Uutar näeb, et turul on palju kiirustamist, et aasta lõpuks toetuskõlblik jaam valmis saaks. Paraku kõigub seetõttu kvaliteet. „Eks sügis ja talv toob selguse, kas selline rutakas projekteerimine ja ehitamine ka otstarbekas oli,” sõnas ta.
Taastuvenergia toetuse saamine on Uutari sõnutsi pigem äriühingute eesmärk, kel plaanis päikeseenergia raha teenima panna, oma kodu katusele paneele hankival eraisikul on sihiks ikka elektriarved soodsamaks või nulli viia.
Uutar soovitab päikesejaama planeerides pidada nõu oma ala väga hea spetsialistiga. „Turul on ka tegijad, kes teavad teemast üht-teist ja peavad end professionaalseks päikeseenergia spetsialistiks. See on ohtlik,” rõhutas ta. „Et saada efektiivne päikesejaam, ei piisa, kui leiad soodsad paneelid ja need paika paned. On palju nüansse, tuleb minna detailidesse. Neid õnnetuid päikeseelektrijaamade omanike on praegu turul juba üksjagu.”
Õnnetud näiteks seetõttu, et töös ei ole päikesejaama tootlikkus see, mis paberil lubati. Möödapanek võis olla mõnes pisidetailis, aga aastakümneteks tehtava suure investeeringu puhul tasub maksimaalse kasu saamiseks esmalt kõik pisiasjadeni läbi arvutada.
/nginx/o/2020/06/17/13156730t1h21fa.jpg)
Smartecon OÜ tegevjuht Magno Kure näeb samuti praeguses kiirustamises ohumärke. Nõudlus on pakkumisest suurem ja nii tuleb päris palju juurde uusi päikesejaamade ehitajaid, mõni neist just buumi ajaks loodud. „Leitakse odavad paneelid ja minnakse hinnaga konkureerima,” rääkis ta.
Klient aga ei oska kontrollida, kas jaam on õigesti ehitatud ja seadistatud. Möödalaskmised annavad endast märku hulk aega hiljem. „Park ei tööta, nagu lubatud, hakatakse abi otsima, aga paigaldaja firmat pole enam olemas. Selliseid kliente juba on,” nentis Kure.
Palju päringuid tuleb Kure sõnutsi sooviga siduda jaama ehitus taastuvenergia toetuse saamisega. Selle aasta esimese nelja kuuga on nad teinud sama palju jaamu kui mullu terve aasta peale kokku. Selliseks huvi tõusuks olid nad valmis ja arvestasid materjalide tellimisel. Samuti arvestatakse, et järgmisel aastal võib olla tööd vähem. Siiski ei usu ta, et tööd enam ei jaguks, sest vaadates, kuhu Euroopa liigub, siis päikesejaamade paigaldamine aina hoogustub. Võib-olla väheneb põllupealsete suurte jaamade ehitamine, kuid eramajades ja tööstustes see kindlasti tõuseb.
Tehnika aina odavam
Eesti Energia energiateenuste juht Sten Aan kinnitas samuti, et inimeste huvi päikesejaamade soetamise vastu on viimastel kuudel suure hüppe teinud. Esimene poolaasta on toonud neile mullusega võrreldes kaks-kolm kord rohkem kliente.
Nõudluse taga pole Aani sõnutsi siiski vaid soov veel viimasel hetkel taastuvenergiatoetustest osa saada, vaid asjaolu, et tehnoloogia hind on viimastel aastatel tunduvalt langenud, lisaks on päikesepaneelid suhteliselt hooldusvabad.
Jah, toetus on paljusid innustanud jaamu rajama, kuid see mängib järjest väiksemat rolli. Tehnoloogia hind on nii palju odavnenud, et ka toetuseta tasub investeering ära. „Kui jaam on oskuslikult planeeritud vastavalt tarbimisele, on projekt tasuv,” kinnitas Aan. „Kõige mõistlikum on planeerida jaam, mis vastab tarbija vajadustele. Mida rohkem ise ära tarbida, seda kasulikum.”
Päikesejaamade kasuks räägib seegi, et toodang on hästi planeeritav, sest me teame, kui palju keskmiselt aastas päikesevalgust maale jõuab. Seega on päikesejaamal lihtne prognoosida, kui palju see toodab. Kui teha ärieesmärgil päikesejaama investeering, on see väiksema riskiga, kui näiteks raha aktsiaturgudesse panna. „Paneelid on odavamaks läinud, väikese riskiga investeering ja omanik ei pea ise midagi tegema,” tõi Aan välja.
Riski hajutamine
Elektrum Eesti äriarendusjuht Marek-Andres Kauts kinnitas samuti suurenenud töömahtu: tellivad nii ettevõtted kui eraisikud. Peaasjalikult soovitakse päikeseelektrit kohapeal ise tarbida ja nii elektrihinnast säästa.
Kes soovib toetusesaajate sekka jõuda ja jaama sel aastal valmis saada, sel tasub kiirustada, sest tööd on kõigil palju. Mõttest jaama valmimiseni kulub keskmiselt neli kuni kuus kuud sõltuvalt, kui kiiresti saab võrguliitumise pakkumise ja omavalitsuselt ehituseks loa. Elektrum müüb suure osa jaamu järelmaksuga ja järelmaksu taotluse läbivaatamine võtab samuti umbes nädala.
„Eriolukord näitas, kui oluline on, et „kõik munad poleks ühes korvis” ja oleks ka põhitegevusest sõltumatuid stabiilseid rahavooge. Päikeseenergia tootmine seda kindlasti on,” tõdes Kauts. „On kaks põhjust, miks tahetakse jaamu: et säästa ja saada oma põhiärile lisasissetulekut.”
Päikesepaneelid on hea võimalus tegevust mitmekesistada ja riske hajutada. Kui üks farm või aiand paneks püsti 100 kW päikesepargi, siis aastane rahaline võit võib olla umbes 6500 eurot.
Mööda Eestit sõites näeb järjest sagedamini põldudele ehitatud suuri päikesejaamu. Uutar ei soovita jaama kavandades valida asukohaks kvaliteetset põllumaad, vaid näiteks mõne endise kolhoosikeskuse töökoja, kus suured tühjad parkimisplatsid, samuti on vanade silohoidlate ja kaalukodade juures tihti tuhandeid ruutmeetreid jäätmaad, mida tasub väärindada päikesejaama rajamisega.
„On lausa valus vaadata, kui jaam rajatakse kvaliteetse põllumaa peale. See ei ole hea,” nimetas Uutar. „Vanadel kolhoosimaadel on sobilikke kohti piisavalt, kus vajaliku võimsusega elektriliinid ja seal on maa sihtotstarve jaama ehituseks sobiv.”
Kevad parim aeg
Meie kliimas toodavad päikesejaamad elektrit aasta ringi, kõige kehvemad kuud on detsember-jaanuar-veebruar. Parima tootlusega pole aga mitte palav suvi, vaid kevadkuud, sest päikesepaneelidele meeldib päike ja külm, siis nad toodavad kõige rohkem. Hea on Eestis seegi, et siin sajab tihti, nii pole tavaliselt vaja paneele pesta.
Eramaja võib päikesepaneelidega oma aastase elektritarbimise kulu nulli viia või natuke lisa teenida. Keskmine eramaja tarbib aastas 10 kW, sinna sobib lahendus, mis kokkuvõttes maksab 8000 euro ringis, nimetas Aan.
Kui valida korralikud seadmeid ja neid õigesti hooldada, siis 30 aastat peavad need minimaalselt vastu. Väheneb küll tootlikkus, aga 25 aasta pärast on alles 80–90 protsenti esialgsest, iseloomustas Kure.
Kumb on parem, tuulik või päikesejaam?
/nginx/o/2020/06/17/13156728t1h4f6a.jpg)
Sten Aan
Eesti Energia energiateenuste juht
Ei saa öelda, et üks teisest parem on. Tuuleenergial tekib efekt, kui see on suurtes mastaapides. Näiteks Aulepa tuulepargi võimsus on 48 MW ehk 48 000 kilovatti, aga tavaline päikesepark eramaja katusel on 10 kilovatti
Väike tuulepark ei ole tasuv. See eeldab hiigelinvesteeringut ja on suurte energiafirmade teema, aga tasuv päikesepark on kättesaadav ka kodutarbijatele.