Video ⟩ Sotsiaalministri hinnangul on praegu ainuõige aeg vahetada Terviseameti juhti

Sotsiaalministeerium andis juuni alguses Terviseameti peadirektor Merike Jürilole mõista, et usalduse puudumise tõttu peaks ta tagasi astuma. Minister Kiik leiab, et praegu on ainuõige aeg juhi vahetuseks. 

Valitsusest on tulnud sõnumeid, et koroonakriisi ajal on Terviseamet käitunud kui pidur ja valitsus on pigem proovinud võtta veduri rolli. Kas saab öelda, et kogu selle kriisi vältel on valitsusel olnud probleem Terviseametiga?

Seda kriisi lahendati ühiselt: Terviseamet, tervisevaldkond, siseturvalisuse valdkond, sotsiaalhoolekande sektor, Vabariigi Valitsus - riik tervikuna. Pigem on ikkagi suured ja olulised otsused sündinud läbi arutelude, vajadusel ka läbi vaidluste ja ma usun, et valdav valitsuse otsuseid on olnud mõistlikud. Tegelikult need on olnud ikkagi need, mida Terviseamet on jaganud. Tekkinud vaidlused või lahkarvamused on tihti olnud ka möödarääkimised - meedias on olnud väga väikseid detaile, ükski neist eraldiseisvana ei olnud kindlasti määrav.

Kui palju oli teil siis omavahelisi vaidlusi? Terviseamet ütleb, et pigem on loetud kriitikat meediast. 

Küsimus on selles, et kui vaatame seda kolme-nelja kuud, siis paratamatult on olnud kabineti nõupidamistel neid kohti, kus on Terviseameti ja valitsuse positsioonid lahknenud. Sotsiaalminister on mõnes mõttes sellises kahetises rollis alati. Tervisevaldkonnas on alati minu roll esitada valitsuse huve, soove ja ettepanekuid, kuidas kriisi lahendada. Aga oluline on tegelikult see, kui räägime kesksest COVID-19 valitsuskomisjonist või valitsusest tervikuna, siis tuleb need erinevad vaated kokku tuua, erinevad seisukohad liita ja siis ühiselt lahendusi leida. Seda oleme selle nelja kuu jooksul tegelikult ju suutnud. Küsimus ongi selles, et tulevikku vaadates on eeldus ja lootus, et saame selle koostöö ja usaldusliku õhkkonna ikkagi taastatud. Seda lihtsamini, nüüd, kus tänane juht on pärast kolme aastat olulist panustamist ametist taandunud ja uus juht asub tõenäoliselt suve jooksul ametisse. 

Selle kriisi vältel olete pidanud oma ministriametis mängima niiöelda vahemehe rolli. On see nii?

Noh, see on nii ja naa. Eks ta natukene ole kõikide ministrite roll selline, et minister esindab valitsuses konkreetset valdkonda. Mina esindan tervisevaldkonna, sotsiaalvaldkonna, tööturu ja võrdsete võimaluste küsimusi. Teised ministrid esindavad kes siseturvalisust, kes keskkonda, kes majandust, aga samal ajal peame kõik oma töös arvestama laiema pildiga, arvestama ka valitsuse kui terviku positsioonidega, sest ühtegi kriisi ei ole võimalik lahendada üksinda ja ühtegi kriisi ei ole võimalik vahendada nii, et ainult üks minister või üks amet tegutseb, vaid see peab olema selline ühine arusaam, et mis on need õiged lahendused, õiged otsused. Siis on tulemus ka kõige parem.

Kas ja kui tugevalt seisis Terviseamet vastu sellele, et kehtestada eriolukord?

Eriolukorra kehtestamise puhul on minu seisukoht see, et see oli ainuõigel kuupäeval. See oli just periood, kus eelmine päev oli kuulutatud globaalne pandeemia WHO poolt. See oli päev, kui me olime jõudnud olukorda, kus Eestis algas siseriiklik levik, kus tuli järjest juhtumeid juurde nii Saaremaalt kui mujalt piirkondadest ja oli näha, et olukord vajab tõsiseid sekkumisi ja vajab tõsist reageerimist ja sellel hetkel oli eriolukorra kehtestamine oli mõistlik ja õige valik. See, et seda ei tehtud varem,oli samuti õige, sest eriolukorda ei saa niisama, nalja pärast kehtestada, see ei ole katse-eksituse küsimus. Vabariigi Valitsus on ju esimene, kes nüüd kolmekümne iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi aasta jooksul eriolukorra kehtestas. Ehk see on igal juhul pretsedent, mida tuleb väga põhjalikult põhjendada, kaaluda ja need ajastuse küsimused on siin väga olulised. 

Aga antud saatuslikul päeval (eriolukorra kehtestamisel - toim.), kas Terviseamet seisis sellele otsusele toona vastu?

See oli valitsuse otsus ja mina toetasin seda. 

See ei olnud küll Terviseameti otsus, aga Terviseamet nõustas, et seda otsust ei oleks vaja?

Veelkord, see oli valitsuse otsus ja valitsus arutaski, kuulas ära erinevate ministrite seisukohad, kuulas ära riigisekretäri, õiguskantsleri, teiste asjapoolte seisukohad ja jõudis selle otsuseni 12. märtsi hilisõhtul. Nagu ka ütlesin, siis mina seda otsust toetasin, sest tol hetkel oli Eesti tõesti jõudnud olukorda, kus eriolukorra kehtestamine oli põhjendatud. 

On tõenäoline, et tuleb viiruse teine laine. Oleme üpris piiripealsel ajahetkel tänasel momendil. Kas juhi vahetamine võib tekitada vaakumi olukorra, mil teise laine vastu valmistumine ei pruugi olla just kõige edukam?

Pigem on praegu just ainuvõimalik aeg selliseid vahetusi teha. Neid ei saa teha keset kriisi, keset eriolukorda ja ei saa neid teha ka sügisel. Praegu suve jooksul on võimalik need vahetused ja konkurss läbi viia, uuel juhil ametisse astuda, et koostöö käivitada, et sügisel, kui see koroonapuhang tuleb, et oktoober-november - ei tea, millal see alguse võib saada -, et selleks hetkeks oleks kõik vajalikud ametikohad juba täidetud, otsused tehtud ja võimekus igas mõttes nii Terviseametil kui tervisevaldkonnal kui ka riigil tervikuna maksimaalses valmisoleku astmes. 

Tagasi üles