Jaanus Vaiksoo: Eesti Noorsooteater hoolib oma noorest publikust

Hetk Polina Stužkova poolt lavastatud NUKU lavastsuest «Päike, kuu ja tähed». Foto: Siim Vahur

Tarvitses NUKU teatril anda teada eelseisvast nimevahetusest (NUKU teatrist saab Eesti Noorsooteater), kui läks lahti tõeline draama, meie ajale nii iseloomulik. Teatri praegust truppi nimetatakse «teatri kaaperdajateks» (Harry Gustavson) ja «Eesti Riikliku Nukuteatri hõivanud seltskonnaks» (Rait Avestik). Asjadega vähem kursisoleval lehelugejal võib jääda neid üllitisi lugedes mulje, et NUKU teatris tegutseb röövlibande, mitte pühendunud näitlejad ja lavastajad.

Tõepoolest, teatri viimase hooaja repertuaari kuulub ka teatrijuhi Mirko Rajase lavastatud hoogne ja vaimukas «Röövel Hotzenplotz», mis on tehtud vana saksa laada- ja kasperlteatri vaimus ning kasutab leidlikult nukuteatri elemente (maskid, teater kohvris jne). «Röövel Hotzenplotzi» autor – legendaarne lastekirjanik Otfried Preussler on öeldnud: «Kes lastele mängib, peab omama võimet jälle lapseks muutuda. Ta peab uskuma oma maagilisse jõudu: sõnade maagiasse, miimika ja žestide maagiasse, kostüümid on siin kõrvalised. Ja ta peab oma käsitööd valdama.

Lasteteater ei ole mingi kõrvalasi, mida teha vasaku käega teha. Olen märganud, et just suured näitlejad, oma ala meistrid, on need, kes ka lastele meelsasti mängivad.» – Niisiis – NUKU teatri nimevahetuse kõige olulisem põhjus on sihtrühm, selle teatri publik. See on Eesti ainukene riiklik teater, kelle ülesanne on teha teatrit noorele vaatajale ja sellest on teatri praegune trupp suurepäraselt aru saanud. See ei ole teater ainult nukuteatrifriikidele.