VIDEO JA BLOGI ⟩ Kaljulaid jättis välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muutmise seaduse (37)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy

President Kersti Kaljulaid teatas tänasel pressikonverentsil, et ei kuuluta välja riigikogu vastu võetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Peamine vastuolu seisneb abikaasade ja kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdses kohtlemises.

Kaljulaidi sõnul on välisteenistuse seaduse muudatused vastuolus põhiseadusega. Täpsemalt on vastuolus seaduse osa, mis reguleerib välisteenistuses oleva ametniku abikaasadele ette nähtud sotsiaalseid tagatisi. Need sätted reguleerivad riigikogu poolt vastu võetud seaduses üksnes kaasasolevale abikaasale ettenähtud tagatisi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.

Presidendi sõnul on see vastuolus põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud võrdse kohtemise põhimõttega. See tähendab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

«Nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud diplomaadid on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt,» sõnas Kaljulaid.

Väärtusküsimused 

Keskerakond, EKRE ja Isamaa on koalitsioonileppesse kirjutanud rahvahääletuse ettepaneku kohta muuta põhiseadust nii, et seal oleks selgelt määratletud abielu kui mehe ja naise vaheline liit. Rahvahääletus on plaanis 2021. aasta kohalike valimiste ajal. 

Samas on koalitsioonileppes nenditud, et võimuerakondadel puudub ühine seisukoht kooseluseaduse tühistamise ja rakendamise osas.

Välja kuulutamata jätmise otsuses viitab riigipea ka riigikohtu 2019. aasta lahendile, kus sotsiaalmaksu seaduse kontekstis luges riigikohus sarnase ebavõrdse kohtlemise põhiseadusega vastuolus olevaks.

«Vabariigi Presidendi üks olulisemaid ülesandeid on hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos. Seadust välja kuulutamata jättes ei anna ma hinnangut seaduse muudele punktidele, sest välisteenistuse reformi sisulised aspektid ei ole põhiseaduslikud küsimused,» ütles Kaljulaid lõpetuseks.

Komisjon toetas, saal mitte 

Tegemist on valitsuse algatatud seadusega, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti välisteenistust, muuta see kaasaegsemaks ning korraldada välislähetustel olemist. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegid ettepaneku, et välislähetuses oleva diplomaadiga kaasasoleva abikaasa õigusi laiendatakse ka elukaaslasele, võimaldades talle abikaasatasu maksmist.

Väliskomisjon toetas pikaajalises välislähetuses töötava teenistuja registreeritud elukaaslasele samade sotsiaalsete tagatiste andmist, kui seadusega on ette nähtud abikaasale. 

«Riik peab soosima perekonna pikaajalisse välislähetusse kaasaminemist, kuna perekond tagab teenistujale loomuliku sotsiaalse keskkonna, mis avaldab omakorda positiivset mõju teenistuja tööle ja Eesti diplomaatiale tervikuna,» selgitas eelnõud tutvustanud väliskomisjoni asejuht Marko Mihkelson juuni alguses. 

Lisaks kiitis komisjon heaks muudatuse pikendada diplomaatiliste passide kehtivusaega. Eelnõu pidi jõustuma tänavu 1. augustil, kuid nüüd saatis president eelnõu riigikokku tagasi arutamiseks. Riigikogu koguneb korralistele istungitele alles sügisel.

Välja kuulutamata jäetud seadused

29. aprillil jättis president Kaljulaid välja kuulutamata päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse. Riigipea sõnul oli põhiseadusega vastuolus kriisiabiliini 1247 töötajatele antav õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele kriisiajal antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust. Nii saanuks infotelefonile helistades küsida, kas mõni tuttav, lähedane on kriisiajal paigutatud mõnda Eesti haiglasse.

20. märtsil teatas president Kersti Kaljulaid otsusest jätta senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Enne seda oli president Kaljulaid varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses Kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Vabariigi President taotlenud riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.

Elukaaslase õiguste laiendamine 

Eelnõu teisel lugemisel tekitas küsimusi just abikaasa õiguste laiendamine elukaaslasele. «Eestis on olnud ja on peresid, kus täiskasvanud elavad koos, neil on ühine majapidamine, neil võivad olla lapsed, kuid inimesed ei ole abielus. Ja sellisel juhul on nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui Reformierakonna hinnangul põhjendatud lähetuses kaasas oleva elukaaslase võrdne kohtlemine lähetuses kaasas oleva abikaasaga. Jah, loomulikult tähendab see seda, et sarnased hüved laienevad ka samast soost partneritele. Ja ka see on õige põhimõte, sest kõiki peresid tuleb kohelda võrdselt,» selgitas sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid.

EKRE liikme Anti Poolametsa sõnul on aga tegu «samasuguse pseudoprobleemi tõstatamisega nagu kooseluseaduse läbisurumisel». Ta meenutas, et ehkki kooseluseadus on vastu võetud, siis rakendusaktid mitte. «Kõige halvem praktika on pooliku seaduse sokutamine tagaukse kaudu õiguskorda,» sõnas Poolamets. 

Reformierakondlase Valdo Randpere sõnul seab praegune seadusandlus välisministeeriumi jaburasse olukorda. «Inimesed, kes lähevad välislähetusse – seda on välisministeeriumi inimesed ise öelnud –, mõned on jõudnud niikaugele, et nad abielluvad enne minekut ja lahutavad pärast sealt tulekut, lihtsalt sellepärast, et Eesti seadus ongi täpselt niisugune, nagu ta on, et ta nõuab, et inimesed oleks abielus, selleks et koos elavatele inimestele kehtiksid samad soodustused. See ei ole väga mõistlik mõtteviis ja see ei saa olla kuidagi mingi traditsioonilise perekonna kaitsmine, et me sunnime inimesi abielluma, ainult selleks, et saada seaduse silmis võrdset kohtlemist, ja peale seda sunnime neid lahutama, kuna armastust võib-olla ei olnudki nii palju või vähemalt ei tahetud olla seaduslikus abielus, aga oleks tahetud olla võib-olla registreeritud kooselus,» selgitas Randpere. 

Ehkki komisjonis leidis opositsiooni ettepanek toetust, siis saalis hääletati see häältega 37:50 maha. Isamaa liige Mihhail Lotman, kes komisjonis opositsiooni muudatust toetas, leidis hiljem, et Eestis ei ole registreeritud kooselu samas staatuses nagu abielu, kuna kooseluseaduse rakendusaktid pole vastu võetud. 

Pressikonverents toimus Kuressaares, sest president Kaljulaid kohtub täna Saaremaal Läti presidendi Egils Levitsiga.

Kommentaarid (37)
Copy
Tagasi üles