Juhtkiri: veel on vara hõisata
27. juuni 2020, 00:01
- Viiruse epitsenter on kandunud Euroopast Ameerikasse
- Iga inimese individuaalne käitumine mõjutab pandeemia kulgu
- Nakkusoht pole veel kuhugi kadunud
Meil Eestis on koroonaviirus suhteliselt hästi kontrolli all, kuid seda ei saa öelda olukorra kohta teisel pool ookeani Ameerikas, mis on kujunenud viiruse epitsentriks. See on aeg, kus ei saa kaotada valvsust, enne kui maailm on endale saanud toimiva vaktsiini. Seni tuleb aga majanduse käivitamisega seotud ootustesse suhtuda teatava ettevaatlikkusega.
Koroonauudiste fookus on kandunud palju kannatanud Euroopalt Ameerikale, kus viimasel ajal on tuvastatud rohkesti uusi viirusega nakatunuid. Seda kinnitab ka Maailma Terviseorganisatsiooni eriolukordade programmi direktor Michael Ryan, öeldes, et haiguse levik ei ole Ameerika maailmajaos tipuni jõudnud ja tulevate nädalate jooksul nakatumiste ja surmajuhtumite arv piirkonnas kasvab.
Ent Ameerika on suur ja lai. Põhjapanevate üldistuste tegemistega tuleb olla hoolas. Nii nagu Vanas Maailmas on eri piirkondades ohutase varieeruv, tuleb ka ameeriklaste riskikäitumist analüüsida regiooniti, sest leidub osariike, kus nakatumiste kõver on tõusu asemel ka languses. Ja siingi ei paista olevat ühist põhjust, miks mõnes kohas läheb paremini kui teises.
Johns Hopkinsi ülikooli interaktiivne koroonakaart näitab, et Covid-19sse haigestunute ja surmade kasv on olnud hüppeline Californias ja Washingtoni osariigis – nendes piirkondades, kus andsid tooni ka protestiliikumised. Samas idarannikul, nagu Virginias ja Marylandis, on juuni kõver olnud pigem languses. Ka seal protestiti hoogsasti. Seega nakkuste arvu kasvu puhul oleks väga keeruline tagantjärele veeretada süüd liikumistele nagu Black Lives Matter, sest graafikutest ei joonistu sellist järeldust välja.
Kuidas maailm viirusega toime tuleb, taandub ikkagi sellele, milline on inimeste individuaalne riskikäitumine ja kui hästi kontrollivad viiruse kulgu vastavad institutsioonid.
Rootsi väljaande Dagens Nyheter hiljuti tellitud uuringust selgub, et rootslaste usaldus oma koroonastrateegia vastu on kõikuma löönud. Usk, et riik suudab viirusega toime tulla, on langenud alates aprillist 11 protsendi võrra, 45 protsendini. Samal ajal on toetus riiklikule tervishoiuametile langenud 12 protsendi võrra.
Inimesed on muutunud rahulolematuks, sest pandeemiast ei ole saadud võitu ning lõdvad piirangud on haiguse levikut vaid võimendanud. Olukord on katastroofiliseks kiskunud ka Brasiilias ja Mehhikos, kus pole suudetud või isegi tahetud toime tulla viiruse negatiivsete tagajärgedega.
Arvestades, et ravimifirmad ei ole veel suutnud koroonavaktsiini turule tuua, tasub meilgi uutesse kolletesse tõsiselt suhtuda. Praegune hetkeseis lubab meil avada uusi lennu- ja laevateid, kuid uksi iseendale ja võõrastele avades võime ennast taas leida olukorrast, kus meie tervishoiusüsteem pannakse proovile. See ei tähenda mitte niivõrd uut isolatsiooni, kuivõrd järjepidevat testimist nii palju, kui seda on vaja, et oskaksime uuele võimalikule ohule kiiresti reageerida. Peame endale aeg-ajalt meelde tuletama, et koroonaviirus pole veel maailmast kadunud.