Mullu tunnistati kehtetuks 63 inimesele välja antud Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, ligi pooltel puhkudel oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud.
Riigi eksitus jättis mullu 33 inimest Eesti kodakondsuseta
12. jaanuar 2012, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel olid 2011. aastal kehtetuks tunnistatud Eesti isikut tõendavatest dokumentidest 30 juhul inimesed dokumendi taotlemisel esitanud kas võltsitud alusdokumendi või valeandmeid, teatas siseminister Ken-Marti Vaher oma vastuses riigikogu liikmele Yana Toomile.
33 inimest jäid aga dokumendist ilma, kuna omal ajal said nad kodakondsuse alusetult Eesti kodaniku dokumendi saanud isiku järgi. «Asjaolu, et isikule on aluselt välja antud Eesti kodaniku dokument, on ilmnenud enamasti siis, kui isik on tulnud taotlema uut dokumenti ning politsei- ja piirivalveamet on kontrollinud üle nii tema enda kui ka tema vanemate ja laste Eesti kodanikuna määratlemise alusdokumendid,» selgitas siseminister.
Juhul, kui politsei- ja piirivalveameti ametniku poolt tehtud vea tulemusena on inimesele välja antud seadusliku aluseta Eesti kodaniku dokument, tunnistatakse see dokument kehtetuks. «Asjaolu, et isikule on välja antud Eesti kodaniku pass, ei muuda teda Eesti kodanikuks, sõltumata sellest, kas tema õiguslik seisund määratleti valesti isiku enda või riigi süül,» kinnitas Vaher.
Alates 2000. aastast on tunnistatud kehtetuks kokku 288 isiku Eesti kodaniku dokumendid, mis olid alusetult välja antud. Neist 179 juhul on tõendatud, et isikud esitasid võltsitud alusdokumendid või valeandmeid oma põlvnemise kohta.
Ka enne 2000. aastat avastasid ametnikud juhtumeid, mil isikule oli alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument, kuid kuni isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumiseni 2000. aasta alguses puudus ametnikel õiguslik alus põhjendamatult välja antud dokumendi äravõtmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Samuti puudus õiguslik alus korduva passi väljaandmisest keeldumiseks, kuigi ametnikel võis olla teave, et eelmine pass on alusetult välja antud.
Kehtiva korra kohaselt juhul, kui inimesele anti Eesti kodakondsust tõendav dokument alusetult enne 1. aprilli 1995. aastal ja politsei- ja piirivalveameti poolt ei ole tuvastatud, et dokumenti taotledes esitati kas võltsitud alusdokument või valeandmeid sisaldav dokument, loeb amet isiku Eesti kodakondsuse omandanuks ja temale antud Eesti kodaniku dokumente ei tunnistata kehtetuks.
Siseministri sõnul aga puudub kodakondsuse seaduses säte, mis võimaldaks alates 1. aprillist 1995 lugeda isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument ja kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente, Eesti kodakondsuse omandanuks.
«Kodakondsuse seaduse § 32 sätestab sõnaselgelt, et see laieneb üksnes kuni 31.03.1995. a välja antud isikute suhtes, välistades ühtlasi sellise regulatsiooni kohaldamise ülejäänud isikute suhtes,» tunnistab minister.