VIDEO ⟩ Jaak Madison Isamaast: lõpuks nad ikka ärkavad zombidena hauast üles (26)

Elo Mõttus-Leppik
Copy

EKRE aseesimees Jaak Madison torkas teravalt koalitsioonipartner Isamaad, märkides et tema neile küll veel hingekella ei lööks, sest saladuslikul kombel on neil palju sponsoreid, kes nende valimiskampaania kinni maksavad. «Ma küll ei tea, mis valemitega ja mis tagatistega,» ütles Madison.  

Reformierakonna juht Kaja Kallas on avaldanud lootust, et Martin Helme juhtimisel muutub EKRE vähem äärmuslikuks ja ta ei öelnud enam, et uue juhi valimisel ta EKREga koostööd ei tee. Kas EKRE võiks teha koostööd Reformierakonnaga?

Kaja Kallas on õppinud oma vigadest, juba kogenud poliitikuna teha selliseid ämbrite kolistamisi, et sa ühe erakonnaga koostööd ei tee ja siis kukud opositsiooni ja hakkad seal nutma ja halama, et meil on kole valitsus. Ei ole väga professionaalne ja ettenägelik.

Küsimus oli, kas EKRE võiks teha koostööd Reformierakonnaga?

Ma arvan, et tänasel päeval pole selleks mingit vajadust.

Isamaast: Nad on kogu aeg suremise ääre peal, aga lõpuks ikkagi ärkavad zombidena hauast üles ja tulevad riigikokku tagasi.

Mart Helme rääkis oma laupäevases kõnes, et Isamaa koalitsioonipartnerina ei pruugi nii kindel olla, neil on erakonna sees mõningad lahkhelid ja reiting kehv. See võib viia pereheitmiseni enne valimisi.

No Isamaale on hingekella löödud juba viimased 10 aastat. Nad kogu aeg on suremise ääre peal, aga lõpuks ikkagi ärkavad zombidena hauast üles ja tulevad riigikokku tagasi. Seega ma väga neile hingekella veel ei julgeks lüüa, sest mingil saladuslikul kombel on neil palju sponsoreid, kes maksvad nende kampaania kinni. Ma küll ei tea, mis valemitega ja mis tagatistega.

Aga olukorras, kus koalitsioon lööb kõikuma, te ei välista koostööd Reformierakonnaga, isegi kui seda juhib Kaja Kallas?

Ma ei saa erakonna esimehe positsioonilt rääkida, aga mina ei pea küll kellegi välistamist mõistlikuks, küsimus on alati pragmaatikas. Kui suudetakse leida mõistlik kompromiss, meie nägu säilib ja me saame reaalselt midagi ellu viia, siis peab olema valmis läbi rääkima ükskõik millise erakonnaga. Läbi rääkida on alati võimalik kõigiga.

Kui palju teid kaasati siseringi otsustusprotsessi, et Mart Helme enam EKRE esimeheks ei kandideeri ja Martin Helmest saab uus esimees?

Eks neid spekulatsioone on siit-sealt ikka olnud kuulda ja ei ole saladus, et Mart Helme on väärikas eas ja koormus ministrina ei ole väikene ja koormus erakonna esimehena ei ole teps mitte väiksem.

Aga teie ka pigem kuulsite neid spekulatsioone, mitte ei kuulunud siseringi, kus neid otsuseid tehti?

Mul on väga raske määratleda, mis on see sisering. Meil on erakonna juhatus, kus on 15 liiget. Erakonna esimees, kolm aseesimeest ja 11 lihtjuhatuse liiget. Eks enamusele meist oli see laupäeva hommikul üllatus loomulikult, et see otsus nüüd lõplikult selline just on.

Kas tänaseks on ka aseesimeeste kandidaadid ära esitatud?

Täna hommikul ma nägin nimekirja, hetkeseisuga minu teada kandideerib kümme inimest kolmele aseesimehe kohale ja ma olen üles seatud tõesti päris mitmest ringkonnast. Neli aastat olen ma olnud ja ma kandideerin ka viiendaks aastaks. (Teiste seas kandideerivad aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaas, Jaak Madison, Kert Kingo, Siim Pohlak, Urmas Reitelmann ja Anti Poolamets – toim.)

Kelles näete endale suurimat konkurenti. Näiteks kas Kert Kingo võiks teile kandadele astuda?

Ma ei ole kindel, kui nõrgad minu kannad on. Kui keegi suudab rohkem toetust pälvida, siis järelikult on tehtud tublisti tööd või kõvasti siseringkondi ja inimesi läbi helistatud ja küsitud endale toetushääli. Mina ise ei näe põhjust hakata inimesi pommitama kõnedega, et nüüd kindlasti hääleta minu poolt. Kohti on kolm ja Mart Helme kindlasti jätkab aseesimehena ja ma arvan, et Henn Põlluaas ja mina oleme need teised suure tõenäosusega.

Peale riigikogu valimisi ütlesite, et teid huvitab ministrikoht, on see jätkuvalt teie soov?

Ma olen seda öelnud peale riigikogu valimisi tõesti, et kõige rohkem on võimalik ellu viia otsuseid vabariigi valitsuses, mitte olles lihtne riigikogu liige või veel vähem Euroopa Parlamendi liige, see on poliitiline reaalsus, aga kuna valik oli selline, siis mina sellest ei heitu.

Kui Martin Helme kutsuks teid ministriks, siis teid huvitaks see rohkem kui europarlamendi töö?

Kõik on läbirääkimiste küsimus, sõltub ajast, kohast, võimalustest ja üleüldisest poliitilisest kliimast.

Ma olen ka üleüldiselt mõelnud, kas tasub jätkata. Vahel on see, et tee aasta või kaks pausi.

Ei ole ju saladus, et teid saadeti Brüsselisse, kuna astusite Helmedele kandadele, olite liiga isepäine. Kas see samm oli meeltmööda eelkõige Mart Helmele?

Ei ole saladus, et ma hindan Mart Helme tööd, kuid samas ma hindan Martin Helme visiooni erakonna tuleviku kasuks. Seetõttu ma olen ka öelnud, et kandideerin erakonna aseesimeheks juhul, kui erakonna esimeheks kandideerib Martin Helme.

Te ei oleks aseesimeheks kandideerinud, kui Mart Helme oleks jätkanud esimehena?

Ma olen ka üleüldiselt mõelnud, kas tasub jätkata. Vahel on see, et tee aasta või kaks pausi.

Martin Helme tuleb oma meeskonnaga, kas teist saab selle meeskonna liige?

Eks seda peab küsima Martini käest. Minul on Martin Helmega täiesti normaalne ja hea läbisaamine. Meil on kongressile antud see pädevus valida aseesimehed, kellega siis esimees peaks koostööd tegema ja otsuseid läbi kaaluma.

Me räägime visioonist «Peaministripartei aastaks 2023». Kuidas seda saavutada. Kindlasti nad võiksid tulla ettevõtjate poole pealt, kes on siiamaani Reformierakonna lummuses.

Te ütlesite, et teile meeldib Martin Helme visioon EKRE tulevikust, mil moel see erineb Mart Helme omast?

Me räägime visioonist «Peaministripartei aastaks 2023». Nüüd on küsimus selles, kuidas seda saavutada. Meil on vaja juurde saada 10% valijaid. Kindlasti nad võiksid tulla ettevõtjate poole pealt, kes on siiamaani Reformierakonna lummuses ja arvavad, et Reformierakond kaitseb ettevõtjate huve. Kuigi kui me vaatame meie programmi, rahandusministri tegevust, aktsiiside langetust, ettevõtluskliima arendamist, siis EKRE on see, kes tahab ettevõtluse arengut toetada. Valija ju kahjuks või õnneks hääletab emotsiooni ajendil. On ju ka väga suur mass inimesi, kes on üldse pettunud erakondades ja poliitikutes. Meie erakonna suur töö on see, et me tõestame suurele hulgale Eesti ühiskonnast, et me oleme see erakond, kes teeb, mis lubab, kes viib seda ellu.

Mitu poliitikaasjatundjat on ütelnud, et selleks, et saavutada nii suurt populaarsust, on vaja, et EKRE muutuks mõnevõrra pehmemaks, mõõdukamaks?

Nendele poliitikaekspertidele nagu Tõnis Saartsid ja Kivirähud, kes on avalikult sõna võtnud, et mida peab EKRE tegema, et saavutada kõrgemat protsenti, ma tuletaks seda meelde, et 2015–2016 nad ütlesid, et EKRE lagi on 10%, siis nad ütlesid, et see on 15%, praegu oleme riigikogus esindatud 17,8%.

Ma arvan, et EKRE on väga mõõdukas erakond, kes on valitsemiskõlbulik. Sealt pole mõõdukamaks enam kuskile minna. Mis on see mõõdukus? Kas me siis ütleme, et meile pole oluline rahvusriik, meile pole oluline suveräänsus, müüme kõik põhimõtted maha, ütleme, et me oleme väga mõõdukad. Siis ma küsin, milleks üldse rahvuskonservatiivset erakonda vaja on? Mina küsiks hoopis, millal muutuvad sotsid mõõdukaks, sest oma 10% on nad radikaalid.

Aga kust te saate suure hulga valijaid juurde, kui te mitte midagi ei muuda, ma pole sellele küsimusele vastust saanud?

Minu vastus on, et EKRE ei pea oma ideoloogiat muutma, me peame jätkama sama suunda – Euroopa Liidu skepsis, realism, suveräänsusküsimused, rahvusküsimustega, Eesti ettevõtjate kaitsmisega, odavtööjõu vastane efektiivne tegevus, et me poleks mingi orjandusparadiis. Need on aluspõhimõtted.

Me oleme näinud erakondade puhul, kes lõpuks muutuvad liiga pragmaatilisteks, et nüüd me anname siit järgi, nüüd anname sealt järgi, siis saame 5% juurde. Ei, tuleb püsida sama kursi juures. See, mis on toonud meid siia ideoloogiliselt, viib meid ka edasi. Küll aga meil on vaja parandada pingi pikkust, korralikult kvalifitseeritud inimesed, kes suudavad orienteeruda poliitilises süsteemis. Meil on vaja taibukaid, tarku inimesi, kes suudavad erinevaid ühiskonna gruppe ühendada.

Kas ka vene valija?

Absoluutselt, aga ainult sellisel juhul, kui nad hindavad seda põhiseadust, mille on kirjutanud eestlased lähtudes Eesti rahvusriigi põhimõtetest. Me oleme juba tänaseks paljude venekeelsete inimeste armastuse võitnud tänu sellele, et me pole lipitsenud nende ees.

Kommentaarid (26)
Copy
Tagasi üles