Aller: ligi kolmekordne otsetoetuste erinevus ELis on vastuvõetamatu

Maaeluminister Arvo Aller

FOTO: Sander Ilvest

Maaeluminister Arvo Alleri hinnangul on vastuvõetamatu, et otsetoetused Euroopa Liidus (EL) erinevad kuni kolm korda.

«Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid,» märkis Aller pressiteates.

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. «Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,» sõnas minister.

«Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,» ütles ta.

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul.

«Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika määruses,» rõhutas Aller. 

Minister lisas, et tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt tuleb kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr.

Alleri sõnul tuleks suuremas plaanis aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest.

«Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse,» täpsustas maaeluminister.

Esmaspäeval toimunud ELi põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu.

Tagasi üles