Taavi Veskimägi: suur küsimus Balti energiakoostöös

Taavi Veskimägi Foto: Marko Saarm

Balti riikide koostöös elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on Leedul oma seisukohad, mis võivad ohustada Eesti tarbijaid. Sellega ei saa aga mängida, kirjutab Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Alustan kõige tähtsamast. Eesti positsioon on olnud, et elektrikaubandus nii Valgevene kui ka Venemaaga, sh Kaliningradi oblastiga (edaspidi kolmandate riikidega) lõpeb 2025. aastal koos Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Pärast seda ei jää Balti riike nende riikidega, sh Kaliningradi oblastiga ühendama ühtegi elektriliini ega toimu ka mingit elektrikaubandust. See on Balti riikide elektrisüsteemihaldurite vahel kokku lepitud positsioon. Seega on eelmisel nädalal kerkinud elektrikaubanduse tuleviku küsimus pärast Astravetsi tuumajaama käikuminemist, milliseid riske on Balti riigid valmis võtma lähema viie aasta jooksul ehk perioodil ­2021–2026.

Siin on riskihinnangud ja taotlus Eestil ja Lätil Leeduga võrreldes veidi teised. Oleme alalhoidlikumad ega taha riskida, et kaotame elektriühendused kolmandate riikidega enne 2025. aasta lõppu. Tarbijate elektrivarustuskindlus on selleks kaugelt liiga tähtis. Astravetsi jaama ehitust ühenduste katkestamine nagunii enam ei peataks, mis võiks olla selle positsiooni ratsionaalne taotlus. Hoiame küll tuled põlemas ka ilma kolmandate riikide ühendusteta, aga ühenduste läbilõikamise hind on ühiskonnale liiga kallis. Peame mõtlema Eesti majanduse konkurentsivõime peale.