Helme: relvaloa kord on Eestis piisavalt range, kuid kättesaadavamaks peab muutuma terviseinfo (3)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
30. juuni 2020, 10:36
:format(webp)/nginx/o/2020/06/27/13176712t1hb350.jpg)
Siseminister Mart Helme kinnitas vastuses riigikogu liikmete esitatud küsimustele tsiviilkäibes lubatud tulirelvade kohta, et relvaloa omamise protsess on tema hinnangul Eestis piisavalt range.
Helme tõi vastuses välja, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) kontrollib relvaloa taotlejat vastavalt relvaseaduses esitatud nõuetele. Taotleja peab sooritama relvaeksami ning olema läbinud esmaabikoolituse, lisaks peab taotleja läbima tervisekontrolli. Tema väitel on siseministeerium hinnanud pidevalt relvareeglite aja- ja asjakohasust ning relvaloa taotlemise protsessis ei ole seadusandluses olulisi vajakajäämisi.
Teatava murekohana on esile kerkinud terviseinfo kättesaadavus. «19. juunil 2020 kohtuti siseministeeriumi ettepanekul sotsiaalministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindajatega, et arutada võimalusi tõhustada relvaloa taotlejatele tehtavat kontrolli. Kohtumisel nenditi ühiselt, et täiendada tuleb tervise infosüsteemi, et selles kajastuv relvaloa omaniku kohta käiv oluline terviseinfo oleks nähtav kõigile arstidele, kes tegelevad kehtivat relvaluba omava inimesega,» lausus Helme.
«Relvaloa taotlemisel ei peaks olema võimalik inimesel oma andmeid arstidele nn nähtamatuks muuta, kuna tegemist on olulise teabega inimese tervisliku seisundi hindamisel ja relvaloaks kõlblikuks tunnistamisel. Üheks olulisemaks planeeritavaks muudatuseks on tänase relvaloa menetlusprotsessi ümberkorraldamine, mille käigus loodetavasti avaneb võimalus perearstile relvaloa taotleja kohta enam informatsiooni anda.»
Samuti tõi Helme välja, et siseministeerium analüüsib, kas on vajalik kehtestada täiendavalt välistav tingimus nii, et raskete kuritegude toimepanemisel relvaluba taotleda ei saa või seadusega juba kehtestatud meetmete kombinatsioon välistab selle juba praegu, eeldusel, et täpsustakse seniseid ohuhinnanguid ning informatsiooni kiiremat liikumist isiku tervise hindamisel nii relvloa taotlemisel kui relvaloa kehtivuse ajal.
Riigikogu liikmed esitasid ka mureavalduse, kas abipolitseinike esimese ja teise astme õppe kiirendamine loob juurde võimaluse saada abipolitseinikul kiiremini relvaluba. Helme sõnul sellist võimalust ei loodud ning abipolitseinik saab teenistusrelva kandmise õiguse siis, kui ta on läbinud vastava tulirelvakoolituse.
Relvaloa taotlemise kord kerkis Eestis aktuaalseks, kui Mikk Tarraste lasi 6. juunil Lihula lähedal maha kaks inimest ning haavas veel kolme. Seda, et Tarrastele anti 2017. aastal relvaluba liiga kergekäeliselt, tõdes hiljem ka PPA peadirektor Elmar Vaher. Tragöödia järel teatas siseministeerium, et plaanib relvaloa saamise tingimusi karmistada, mille tulemusel võetakse loa andmisel arvesse ka kantud karistusi ning suunatakse loa taotlejad kindlate psühhiaatrite juurde.