Kohus mõistis Eesti riigilt loomeinimestele 3,5 miljonit eurot

Kaspar Kalluste (habemega), Tanel Padar ja Priit Lätt (prillidega), autorite kaebus riigi vastu.

FOTO: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu eelneva otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014-2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist ehk kokku ligi 3,5 miljonit eurot. 

Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks isiklikuks tarbeks reprodutseerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viivistega mõisteti teisipäevase ringkonnakohtu otsusega umbes 3,5 miljonit eurot ning sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. 

Eesti puudulik ja EL-i õigusega vastuolus olev regulatsioon ei arvesta internetiajastuga, mis on sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma. 

«Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu,» ütles üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt ja lisas, et põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus «midagi tagada» tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.

«Ei ole eluliselt usutav, et eesti kultuuri säilimist tagab tasu kogumine alla EL-i keskmiste näitajate. Pigem on usutav see, et kultuuri säilimist tagab EL-i keskmist suurust ületava tasu kogumine,» lausus Lätt. 

Priit Lätt hindab ringkonnakohtu otsuse puhul positiivseks seda, et kohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt, võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet. «Tegemist on rekordilise summaga Eesti riigivastutuse praktikas.» 

Ringkonnakohtu otsuse puhul valmistab aga Lätti sõnul pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust EL-i keskmisest suuremale hüvitisele. «Küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine,» selgitas Lätt. Tema sõnul möönavad hetkel isegi valitsus ja ministeeriumid, et Eestis puudub tõhus süsteem isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu kogumiseks. 

Lätti sõnul nõuavad loomeinimesed seadusejärgset hüvitist tagantjärgi kohtu kaudu, kuid vaja oleks regulatsioon tervikuna uuendada, seda enam, et 2016. on oma sõna juba öelnud riigikohus. «Minu jaoks on jätkuvalt arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus, sest riigikohus on juba oma 2016. a otsusega tuvastanud vajaduse Eestis vastav regulatsioon uuendada, kuid endiselt on see nõue täitmata,» ütles Lätt ning lisas, et Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu. «Oma tarbeks kopeerimine digi- ja nutiseadmetes kasvab üle Euroopa ning seda kinnitab ka vastav statistika,» märkis  ta. 

Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. aasta raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud ehk 2017. aasta eest tõusnud 33,3 protsenti, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141 protsendi võrra. EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud null eurot juba viimased 6 aastat. «Oleme selle häbiväärse näitajaga oma loomeinimestele maailma kõige vähem kopeerimistasu maksev riik,» lisas Lätt.

Halduskohtu mullu 13. novembri otsuse samas asjas vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii loomeinimeste esindusorganisatsioonid kui ka valitsus. 

Kaebuse Eesti vabariigi vastu seoses aastatel 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest läksid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liidu, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.

Tallinna ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ning pooltel on võimalus see vaidlustada riigikohtus hiljemalt 30. juulil. 

Tagasi üles