Kommentaar ⟩ Merkeli lõpuspurt Euroopas

Horvaatia välisminister Gordan Grlić Radman (vasakul) tervitamas eile Euroopa Liidu eesistumise teatepulga üle võtnud Saksamaa välisministrit Heiko Maasi Berliinis. Foto: Felix Zahne/imago Images/Scanpix

Majanduskriisi leevendamine, Euroopa Liidu järgmine seitsmeaastane eelarve aastateks 2021–2027, Ühendkuningriigiga kaubanduskokkulepe saavutamine ja Euroopa suhted Hiinaga on eile alanud Saksamaa ELi Nõukogu eesistumise võtmeküsimused. Samuti on järgmised kuus kuud Angela Merkeli liidukantsleri karjääri lõpu algus.

Aasta alguses polnud veel selge, mis teemad saavad Saksamaa eesistumise mootoriks: räägiti Hiinast, rohelepe ja kliimamuutused silkasid teemadena läbi, digiareng ja tehnoloogia paistsid olevat tähtsad. Kuid koroonakriis ja sellest põhjustatud majanduslangus on Saksamaa eesistumisele andnud raison d’être’i. Majanduskriisi haldamine ja majanduse kiire elavdamine on Berliini prioriteet. Ees seisavad kahed keerulised läbirääkimised, mis ühtpidi kattuvad ja samas ka mitte. Esmalt, kuidas ja mis tingimustel jagada ära taaskäivitamisfondi 750 miljardit eurot. Teiseks, kui palju ja kuhu investeerida ELi raha järgmise seitsme aasta jooksul, nii et see aitaks elavdada majandust, kuid samas teeniks ELi ühiseid pikemaid eesmärke.