Juhtkiri: stabiilsus Putini moodi

Konstitutsioonimuutuste vastase "Ei!" liikumise meeleavaldus Puškini väljakul rahvahääletuse päeval. Foto: Valery Sharifulin/TASS

• Putin vajas rahvahääletust, et rõhutada oma võimu legitiimsust
• Kõrge osaluse saavutamiseks rakendati nõukogulikke meetodeid
• Põhiseaduse muutused kinnistasid putinlikku arusaama Venemaast

Rahvahääletuse eel avaliku pöördumise teinud Venemaa president Vladimir Putin ütles, et muudatuste poolt hääletades hääletavad nad stabiilsuse, turvalisuse, heaolu ja inimväärne elu eest. Arvestades, et muudatused annavad Putinile võimaluse jätkata võimul veel aastani 2036, võib stabiilsuses olla kindel, iseasi, mida tähendab see Eestile ja maailmale.

Rahvaküsitlus iseenesest konstitutsiooni ei muutnud, need muudatused oli riigiduuma juba varem vastu võtnud ja konstitutsioonikohus kinnitanud. Kuid Putin vajas rahvahääletust, et näidata oma poliitilise joone ja enese kui Venemaa suveräänse liidri legitiimsust. Seetõttu oli valitseval võimuvertikaalil otsene huvi saavutada hääletusel võimalikult kõrgeid näitajaid.

Selleks kasutati paljuski nõukogude ajast pärit võtteid: kohalikud võimud korraldasid hääletanute vahel raha ja asjade loteriisid, samuti kutsusid ülemused töökohtades inimesi üles oma kodanikukohust täitma.

Kõigi nende pingutuste tulemusel kujunes ametlikuks osalusaktiivsuseks 67,97 protsenti, mis on natuke suurem kui aktiivsus Eesti viimastel riigikogu valimistel (63,7), kuid palju suurem meie viimaste Euroopa Parlamendi valimiste osalusest (37,6 protsenti). Konstitutsioonimuudatuste toetuseks anti 77,92 protsenti ja vastu 21,27 protsenti häältest.

Opositsioon on seadnud tulemused kahtluse alla, sest hääletuse läbiviimise korrektsust ei olnud võimalik kontrollida nädala väldanud hääletusperioodi tõttu, mil hääli sai anda paralleelselt niihästi jaoskondades kui ka veebis. On teada juhtumeid, kus seda võimalust ka kasutati, ning teatatud on ka muudest rikkumistest.

JUHTMÕTE

Eesti ja Venemaa erinev arusaam ajaloost on olnud üks põhilisi takistusi kahepoolsete suhete arendamisel. Konstitutsioonitäiendused muudavad siin mänguruumi ahtamaks.

Vaatamata kõigele ei saa siiski kahelda, et Venemaa valijad on Putini plaani heaks kiitnud. Iseasi on, et 12 muudatusest koosnev pakett sisaldas eri kaalu ja tähendusega punkte, millest osa oli selgelt populistliku iseloomuga, mistõttu võis keskmisel valijal olla raske vastu hääletada, isegi kui osa pakutust oli vastukarva.

Tänases lehes teeb Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo analüütilise ülevaate kõigist muudatustest. Eesti ja Vene suhete seisukohalt on kindlasti kaalukas seadusepunkt, mille järgi Venemaa territooriumi ei tohi võõrandada. Seega oleksid edaspidi igasugused läbirääkimised Petserimaa ja Narva taguste alade tagasiandmise üle Venemaa konstitutsiooni vastased, samas ei välista muudatus 2014. aasta piirilepingu ratifitseerimist. Märkimisväärne on ka muudatus, mis sätestab riigi rolli ajaloolise tõe kaitsmisel, et ära hoida sõjas sooritatud kangelastegude pisendamist.

Eesti ja Venemaa suhetes on erinev arusaam ajaloost olnud üks põhilisi takistusi piirilepingu ratifitseerimisel ja ka kahepoolsete sidemete arendamisel laiemalt. Konstitutsiooni täiendused muudavad siin mänguruumi kindlasti ahtamaks.

Arvestades veel asjaoluga, et muudatused on andnud Putinile võimaluse kandideerida veel kaks korda Venemaa presidendiks ja seega võimaluse püsida Venemaa juhina asjade soodsa arengu korral kuni kuusteist aastat, võib karta stabiilselt jäiga joone jätkumist ka suhtumises Eestisse. See ei tähenda, et peaksime loobuma katsetest otsida Venemaaga dialoogi.