Skip to footer
Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Suured haugid pääsevad pannilt (9)

Kampaanias osalevad ka lapsed – Martin Mäeväli vabastas 7,5 kilo kaalunud haugipuraka.
  • Raskeim vabastatud haug kaalus 11 kg
  • Mõnel kalamehel on eriti õnnelik haugikäsi
  • Vladislav Koržets kiidab kampaaniat

Kui varem rändasid kalavetelt õngitsetud rekordhaugid ikka pannile, siis nüüd kogub hoogu kampaania «Vabastan suure haugi» ja seda üllataval põhjusel.

«Läheb järjest populaarsemaks,» hindas Eesti kalastajate seltsi juht Andres Duuberg haugide vabastamise kampaaniat. Tema sõnul pärineb idee ja kampaania logo Soomest. Eestis vabastavad õngitsejad hauge juba viiendat aastat. Duubergi sõnul on osalejaid kümneid. Oleks tunduvalt rohkemgi, kuid pirakas haug näkkab paraku harva.

Kampaanias «Vabastan suure haugi» osalemiseks peab veest välja tõmmatud haug olema vähemalt kuus kilo raske või siis meeter pikk.

«Väga õige kampaania: suurel haugil head geenid ja palju marja, ta annab palju järglasi,» kiitis ettevõtmist kalaentusiast Vladislav Koržets. «Lisaks annab kala vabastamine ja selle eest saadav tunnustus ka hea emotsiooni. Huvikalastajad ei käi kalal eelkõige ju mitte kala, vaid püügirõõmu pärast. Ja ausalt öeldes on suur haug ka tuimavõitu lihaga. No kotlette jah saab tõesti temast teha.»

Rahvas hakkab aru saama, et suur vana kala pole väga maitsev, ja mõtteviis on muutunud elurikkust hoidvaks.

Vladislav Koržets pole ise veel haugi vabastamise kampaanias osalenud. «Pole nii suurt haugi Eesti vetest saanud,» muheles ta. «Alamõõdulisi olen küll vette tagasi lasknud.» Eestis püütud kaladest oli Koržetsi rekordhaug viiekilone. Selle sõi ta ära.

«Mõistlik,» toetab kampaaniat ka teine tuntud kalamees, kirjanik Olavi Ruitlane, kelle rekordhaug on olnud kuuekilone. «Ise otsustan tagasilaskmise selle järgi, kui palju mul juba kala on. Olen lasknud ka paarikiloseid.»

Mõnel on eriti õnnelik haugikäsi

Mõnel kalamehel on suurhaugide peale eriti õnnelik käsi. Näiteks pärnakas Margo Tuul kirjutas tänavu 15. mail vabastatud üheksakilose haugi pildi juurde: «Täpselt samal päeval kaks aastat tagasi püüdsin haugi, mille kaaluks oli 7,4 kg (kes sai ka tol korral vabastatud). Nüüd siis uus rekord.» Mees lisas, et vabastas mai jooksul kõik üle nelja kilo kaalunud haugid, kokku kuus-seitse kala.

Margo Tuul tõmbas Pärnu jõest välja üheksakilose haugi ja lasi ta vette tagasi.
Valgamaa mehel Marek Pannikul näkkas kuuekilone suurhaug esimest korda elus üleeile.

Saaremaa mees Enno Siim sai ühel päeval (22. juunil) koguni kaks suurhaugi – kaalu ühel 6,5 ja teisel 7 kilo. Värskeim haugivabastaja, Valgamaa mees Marek Pannik lasi üleeile vabadusse kuuekilose haugi. Ta nentis sotsiaalmeedias, et tõmbas sellise puraka välja esimest korda, haugi kättesaamiseks kulus poolteist tundi.

Kampaanias osalemiseks

püüa kala harrastuslike vahenditega;

kui näkkab suur haug, mõõda see ära;

tee üle 6 kg/1 m haugist pilti ja lase kala vabaks;

anna teada vabastatud kalast ühe kuu jooksul suurhaug@kalastajateselts.ee.

Pildi saatja saab kingiks landi, paati kleebitava mõõdulindi ja kampaaniakleebise.

Vabastamisvideo saatja saab ka tikitud käiseembleemi.

«Rahvas hakkab aru saama, et suur vana kala pole väga maitsev, ja mõtteviis on muutunud elurikkust hoidvaks,» põhjendas Andres Duuberg, miks kalastajad suured haugid rõõmsal meelel vette tagasi lasevad.

Eesti kalastajate selts soovitab söögikaladena eelistada kulinaarselt kõrgema väärtusega keskmise suurusega isendeid. Parimaks toidukalaks hindab selts ühe- kuni kolmekiloseid hauge.

Kala peab oskama õigesti püüda

Kalastajate seltsi eesmärk on edendada vastutustundliku haugipüügi kultuuri. Seltsil on paarsada liiget. Kampaanias lööb kaasa ka õngitsejaid, kes seltsi ei kuulu.

Kes saab piraka kala kätte, teeb koos saagiga pilti ja laseb siis haugi vette tagasi. Pannile rändab kala vaid juhul, kui on püüdmise käigus kõvasti viga saanud. Eesti kalastajate selts jagab ka näpunäiteid, kuidas kalale võimalikult vähe viga teha. «Soomes tehtud uuringute järgi toibub haug püügil saadud traumadest kiiresti, kui teda koheldakse õigesti,» kinnitas Andres Duuberg.

Kalale minnes võiks kaasas olla sõlmedeta, kummeeritud võrguga kahv, kaalumiskott ja pikad näpitsad.

«Hoia kõik vahendid käepärases kohas, sest suurhaugi paati tõstmise järel ei ole enam aega neid otsida. Ole alati valmis elu kala saamiseks!» seisab õpetuses. Kala soovitatakse kaaluda horisontaalasendis, kahvas või kaalumiskotis, mitte lõuast riputatuna.

Seni kaalukaim kampaania «Vabasta suur haug!» käigus püütud kala – Erkki Mäeväli sai 11 kilogrammi raske ja 110 sentimeetrit pika haugi.
Kommentaarid (9)

Märksõnad

Tagasi üles