Rüütel: EKRE on pidanud kannatama opositsiooni pahatahtlikkuse käes

Arnold Rüütel.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

EKRE auesimees, endine Eesti president ja kunagine Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel kirjutas erakonna kongressile adresseeritud kõnes, et opositsioon on olnud valitsusliitu kuuluva EKRE suhtes sageli pahatahtlik. 

Tulenevalt jätkuvast koroonariskist Arnold Rüütel täna toimuvast EKRE kongressist osa ei võtnud. Tema kõne kandis ette EKRE aseesimees Henn Põlluaas.

Lugupeetud kongressist osavõtjad!

Lubage mul tervitada teid ja teie kaudu kõiki meie erakonna liikmeid. Oleme üks nendest erakondadest, kes on suutnud peale 14. märtsi 2019. aasta Riigikogu valimisi oma liikmeskonda kasvatada tervelt 125 liikme võrra. See annab meile kinnitust, et erakonna juhid on teinud tublit tööd ja suutnud üldsuseni viia uudseid sõnumeid ning veendumust, et ainult koos suudame liikuda mööda jätkusuutliku arengu rada.

29. aprillil 2019. aasta moodustatud kolmikliidu valitsuses on meie erakonnale usaldatud viie ministeeriumi juhtimine. Valitsusvastutuse kandmine veidi rohkem kui aasta jooksul ei ole olnud kerge. Opositsiooni turmtule all on tulnud välja vahetada mitu meie erakonna ministrit, kaitsta erakonda pooltõdede ja sageli ka otsese pahatahtlikkuse eest.

Olen endiselt veendunud selles, et 29. aprillil 2019. aasta moodustatud kolmikliidu valitsus oli õige otsus. Heites pilgu meie taasiseseisvumise algusaegadesse tahaksin rõhutada kolme momenti: põhiseaduse vastuvõtmist, riigi arengumudeli valikut ja haldusreformi vastuvõtmist.

Tuleb tõdeda, et meie põhiseadus on ajahambale hästi vastu pidanud. Pean siinkohal silmas rahvahääletusel 28. juunil 1992 vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadust.

Kuna 15. juunil 2020 möödus 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest, on meie justiitsministeeriumi ettepanekul aasta 2020 kuulutatud põhiseaduse aastaks.

Peatudes meie taasiseseisvumise järgselt riigi arengumudeli valikul, tuleb tõdeda, et riigi põhiseadus sätestab küll valitsemisvormi ehk poliitilise režiimi valiku, kuid jätab lahtiseks selle realiseerimise teed. 1920. aasta põhiseadusele toetudes kuulutasime endid parlamentaarseks vabariigiks, kus kõrgeim riigivõim kuulub rahvale.

Teatavasti juba Aristotelese järgi tehakse vahet 23 valitsemisvormi vahel. Demokraatia ehk rahvavõim on üks nendest. Peale põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 valis võimule tulnud isamaaline valitsus meie riigi arenguks laus-liberaalse majandusmudeli.

See oli väga julge väljakutse kogu riigi edasisele arengule. Kahjuks tuleb tõdeda, et see valik ei õigustanud ennast.

Meie politoloogid ei ole seni vaevaks võtnud analüüsida võimalike majandusmudelite rakendamise otstarbekust Eesti riigile viimase 30 aasta jooksul. Ajalugu ei ole teatavasti võimalik tagasi keerata. Me võime ainult edasi liikuda lootuses, et saadud kogemused on meie tarkust kasvatanud.

2017. aastal jõustunud haldusreformiga vähenes Eesti valdade arv 213-lt 79-ni. Kui enne oli alla 5000 elanikuga kohalikke omavalitsusüksusi 169, siis peale reformi jäi neid alles 15.

Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud tubli ja töökas kogukond, kes suudab haldusreformi arenguid analüüsida. Tuleb nõustuda nendega, et seni oleme realiseerinud alles haldusreformi esimese etapi. Oleme paika pannud omavalitsuste piirid. Järgmine etapp näeb regionaalhalduse ümberkorraldamist. On rõõm tõdeda, et sellega tegeldakse tõsiteaduslikult. Üheks suuremaks väljakutseks saab olema ääremaastumise peatamine.

Euroopa ja maailmaga võrreldes oleme hõreda asustusega perifeeria riik. Maapiirkondade kahanemine on kahjuks üle-Euroopalik suundumus. Kuid ärgem laskem endid sellest heidutada. Oleme varemgi olnud mitmes ettevõtmises teerajajateks.

Kuidas leida ääremaadele oma realistlik elukeskkond ja majandustegevust stabiliseeriv nišš? Selles on küsimus. Üha enam kaldume sinnapoole, et ka väikese Eesti jaoks vajame kahte haldusmudelit, ühte suurlinnade ja teist kahaneva elanikkonnaga valdade jaoks.

Lugupeetud kongressist osavõtjad!

On koostatud mitmeid meie riigi arengukavasid. Ilmselt vajab terasemat tähelepanu strateegia „Eesti 2035“, mis seab meile sihid järgnevaks 15 aastaks.

Mida öelda kokkuvõtteks: elame meie riigi ja kogu maailma arengut väga oluliselt mõjutavate sündmuste keskel, suutsime suhteliselt edukalt toime tulla koroonakriisiga, liigume mööda süsinikneutraalse elukeskkonna loomise teed.

Samal ajal tuleb aga tõdeda, et meie inimeste oodatav eluiga on tervelt kolm aastat lühem Euroopa keskmisest, ligi pooled meie eakatest kogevad suhtelist vaesust, ligi pooled Eesti elanikest on seisukohal, et nende elamistingimused vajavad parandamist.

Kuid ärgem kaotagem usku tulevikku. Meil on tubli ja töökas rahvas. Me oleme maavarade poolest rikas riik. Meie geopoliitiline asend lõuna/põhja ja ida/lääne ristteel loob meile järjest soodsamaid võimalusi olla rahvusvahelise kogukonna auväärne liige.

Soovin täna valitavatele erakonna juhtidele teotahet ja energiat Eesti riigi edendamisel jätkusuutliku arengu teel.

Tänan teid tähelepanu eest.

Arnold Rüütel

Tagasi üles