Vabaerakond: riigikogu jättis kuluhüvitiste kasutamise kohta vastamata

Lisaeelarve fikseerib Tapa valla tulude suurenemise 2,66 miljoni euro võrra.

FOTO: Arvo Meeks

Vabaerakond leiab, et kõrgemate riigiteenistujate seadustest tulenev palgatõus kriisi ajal riivas inimeste õiglustunnet, liiatigi jättis parlament vastamata teabenõudele kuluhüvitiste kasutamise kohta.

Riigikogu liikme palk on alates 1. aprillist 4330 eurot ja peale selle hüvitatakse kuluhüvitised igas kalendrikuus maksimaalselt summas 1299 eurot, mis teeb 30 protsenti ametipalgast. Palgatõus tõi kaasa ka kuluhüvitistele kuuluva summa kasvu. Nii esitaski Vabaerakond riigikogule teabenõude kuluhüvitiste kasutamise kohta esimeses kvartalis, kuid seadusandja rikkus ise seadust ja jättis esitatud nõudele vastamata ning andmed esitamata. Vastav käitumine riivab rahva õiglustunnet ja riigikogu autoriteeti, leiab Vabaerakond.

Partei on seisukohal, et riigikogu ja valitsus peavad käituma ettevõtjaga solidaarselt ja kindlasti vähendama kõrgemate riigiteenijate ametipalka. Samuti peab ära kaotama riigikogu liikme kuluhüvitise. Kõrgemate riigiteenijate jaoks on tegemist peoga katku ajal. Vabaerakond algatas muudatuste esilekutsumiseks ka petititsiooni rahvaalgatuse keskkonnas.

«Eelmise finantskriisi ajal tekkis hulgaliselt kiirlaenukontoreid, kust kergeusklikud inimesed võtsid laenu hetkeemotsioonide rahuldamiseks. Uskudes, et tegu on odava rahaga, mille saab kerge vaevaga tagasi maksta. Tegelikult aga satuti väljapääsmatusse tsüklisse ning maksukohustused lõid perekondadel jalad alt.» ütles Eesti Vabaerakonna esimees Heiki Lill.

Isegi kui riik kaasab laenuraha ja katab sellega puuduolevad summad, peab Vabaerakonna sõnul ohjama ebamõistlikku palgatõusu. Teisalt on äärmiselt oluline, kuidas laenuraha kasutatakse. Liigne priiskamine võib tulevikus kaasa tuua maksutõusu või uued maksuliigid.

«Valitsus on otsustanud võtta tegevuskuludeks laenu. Kuid võetavate laenudega ei saa ega tohi finantseerida palkade maksmist. Vastutustundetu «kiirlaenu» võtmine ning laenu kulutamine väärtust mitte lisavatele tegevustele ei tõsta meie konkurentsieelist, pigem alandab seda,» selgitas Lill. «Laenamine võib hetkel olla küll väga soodne, kuid maksma peavad seda tagasi homsed maksumaksjad. Kui me ei taga homsetele maksumaksjatele eeliseid globaalsel turul täna võetud laenudega, siis ei ole meil tegu tulevikku vaatava valitsusega vaid laenuorjusse laskumisega.»

Vabaerakond leiab, et kärpekava peab puudutama ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke. Kindlasti ei tohi langetada nende töötajate palkasid, kus riik reaalselt kohtub inimestega – päästeamet, politsei, meditsiinitöötajad, lasteaiakasvatajad, õpetajad. Vabaerakond juhib tähelepanu, et ka kohalikud omavalitsused peavad olema kohusetundlikud. Näiteks Tartu linn planeeris 2020. aastaks oma eelarves 5,3-protsendist palgatõusu ning pole ühtegi märki, et Tartu linnavõim sooviks eelarvet muuta ja palgatõusu ära jätta. Palgakärbe peab kohalikes omavalitsustes saama aga alguse linnajuhtidest.

Eriolukord ja sellega kaasnenud piirangud mõjutasid oluliselt erasektori sissetulekuid. Näiteks meelelahutussektori jaoks avanes turg alles juulis ja sedagi tingimuslikult. Vähenesid inimeste sissetulekud ja paljud kaotasid töö. Kõik see mõjutab aga avaliku sektori tulusid ehk maksude laekumist.

Maksutulude vähenemine eeldab nii riigi kui kohaliku omavalitsuste eelarvete ülevaatamist ja kulude kärpimist, leiab Vabaerakond.

Tagasi üles