Otse Postimehest ⟩ Välistudengite isolatsiooninõude täitmine jätab ülikoolid nõutuks
Järelvaatamine

Vaatamata jätkuvalt vastamata küsimustele, mis puudutavad välistudengite õppetööd algaval õppeaastal, vaatab augusti lõpuni Tallinna Ülikool rektori ametit pidav Tiit Land sügisele vastu lootusrikkalt. Esimesest septembrist asub Land Tallinna Tehnikaülikooli juhataja kohale.

«Sel aastal on välistudengite osas olnud suur segadus. Tingituna osaliselt eriolukorrast ei olnud siiani selge, kas saame tänavu välistudengeid vastu võtta,» lausus Land Postimehe otsesaates. Ta nentis, et kolmandatest riikidest pärit tudengikandidaatide puhul oli siiani veel selgusetu, kas nad saavad esitada viisataotlusi, kas need väljastatakse või kas üldse üle Eesti Vabariigi piiri pääsetakse. «Valitsuse esmaspäevase otsuse taustal on suurem selgus võrreldes üleeilsega, aga muidugi palju lahtisi otsi,» tõdes kõrgkooli juhataja.

Ka Haridus- ja teadusministeerium (HTM) möönis Postimehele, et valitsuse seisukohavõtud, mis puudutavad välisüliõpilasi nii tänavu sügisel kui pikemas perspektiivis, jätavad mitmeidki vastamata küsimusi. «Otsuste kogumõju on praegu raske hinnata, seda enam, et pikemalt plaanitavatest muudatustest vajavad mõned veel arutamist,» lausus HTM-i kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles Postimehele, et ministeerium esitab eelnõu, mis puudutab õpirände piiramist, 16. juuliks. «Hetkel analüüsib Siseministeerium neid muudatusi. Enne ministeeriumipoolsete lõplike ettepanekute esitamist ja nende arutelu valitsuses, on otsuste mõjust vara rääkida,» vastas Annus lisainfo päringule.

Lähinädalatel vajavad Tallinna Ülikooli rektori hinnangul vastuseid küsimused, mis puudutavad muuhulgas välistudengite võimalikku isolatsiooninõuet. Kuidas tagada kõrgkoolides tudengite karantiin, transport ja testimine ning millistest vahenditest kaetakse vastavad kulud? «Loodame, et ka need küsimused saavad lähema kuu jooksul lahendatud,» soovib Tiit Land valitsuselt selgust. «Eestis kokku (Tallinna, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikoolis) on neid tudengid ikkagi mitu tuhat,» tõi ta välja.

Tallinna Tehnikaülikooli õppedirektor Betra Leesment kinnitas, et reedel toimub ülikoolide ja HTM-i esindajate kohtumine. «Loodame saada vastuseid väga paljudele just otsuste elluviimise korralduslikku poolt puudutavatele küsimustele. Suurimad mured on seotud testimise ja karantiini organiseerimisega. Kas valitsuse otsuste täitmisega kaasnevad märkimisväärsed kulud jäävad ülikoolide või erikohtlemist vajavate üliõpilaste kanda, pole samuti selge,» kirjutas Leesment Postimehele.

Isolatsioonikohustus sõltub sellest, kas tudengi lähteriigis on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16. See tähendab, et asukohariigis peaks nakatunuid olema 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Üheks võimalikuks asutuseks, kus saaksid välistudengid vajadusel veeta kaks nädalat isolatsioonis, on Tiit Landi hinnangul ühiselamud. «Näide on tegelikult olemas – see mis toimus kevadel Tartus Raatuse ühiselamus. Isolatsioonis inimesed tuleb siis panna teatud koridoridesse ja korrustele,» lausus ta. «Toona oli tegemist väga piiratud hulga tudengitega, aga praegu räägime ikkagi tuhandetest,» võrdles koolijuht, nentides, et see saaks olema üks korralik väljakutse. «Rahaliselt tähendaks see kindlasti märkimisväärset summat ja siin ongi küsimus, et kas see raha peaks tulema ülikooli eelarvest,» küsis Land.

Ülikoolijuht toob välja, et kõige olulisem, mida kõrgkoolid muudatuste käigus väldivad, on kvaliteedi ohverdamine. «Kvaliteet on esmatähtis ja alles siis tuleb kvantiteet. Pigem vähendame kvantiteeti,» võttis Land olukorra kokku.

Tagasi üles
Back