Tühista või saa tühistatud: avalikust arutelust sotsiaalmeedia ajastul

TÜ riigiteaduste üliõpilane Laura Vilbiks Foto: Erakogu

Kuigi sotsiaalmeedias vohab inimeste canceldamine, ei tohiks kaotada lootust ühiskondlikuks debatiks, kirjutab Tartu Ülikooli riigiteaduste üliõpilane Laura Vilbiks.

Üle 150 kirjaniku, teadlase ja aktivisti kirjutas alla teisipäeval Harper’s Magazine’is avaldatud kirjale «õiglusest ja avalikust debatist». Kuigi kiri seda otseselt ei maini, on see vastureaktsioon nn cancel culture’ile – sotsiaalmeedias vohavale avalikule häbistamisele, mis canceldab või emakeeles öeldes «tühistab» inimesi, kes on teinud problemaatilisi väljaütlemisi. Kirjas öeldult saab «halbadest ideedest jagu nende esile toomise, argumenteerimise ja veenmise teel, mitte neid vaigistades või olematuks soovides». Kuigi kirja sisu on suhteliselt üldine, on see pälvinud hulgaliselt vastukaja, peamiselt vastakaid tundeid tekitavate allakirjutajate tõttu. Näiteks on alla kirjutanud ka menukas kirjanik J. K. Rowling, kes hiljuti avalikult «tühistati», sest ta jagas Twitteris transfoobseid sõnumeid. Nagu kõik suured debatid ingliskeelses meedias, on ka see teema jõudnud kanda kinnitada Eesti sotsiaalmeedias – näiteks on kohalike noorte Twitteri kasutajate seas canceldamine igapäevases kasutuses.

3 mõtet

Avalikul häbistamisel sotsiaalmeedias olnud üsna suur ühiskondlik mõju ja see on muutnud nii mõnegi varasemalt lugupeetud inimese põlatud põrandaaluseks.

Erinevalt tavapärasest boikoteerimisest taotleb tühistamine inimese täielikku ühiskonnast pagendamist, talle teist võimalust andmata.

Inimesed, kes avalikkuses oma arvamusi jagavad on pidevalt kõrgendatud tähelepanu all ja võivad kergesti sattuda seetõttu häbistamisrünnaku alla.