DASAde eelnõu jahmatab arvamuste hulgaga
Maruste: see on uus tendents

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Tänaseks on erakonnaseaduse muutmise ehk parteide demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA) puudutava seaduse osas riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud 53 arvamust, mis on menetluses olevaid eelnõusid vaadates erakordne tulemus.

Põhiseaduskomisjonis on praegu menetluses kuus, kuid riigikogus kokku 15 eelnõud ja neist kahe juures on arvamust avaldatud. Korra on küsitud ka valitsuse arvamust, kuid see pole veel laekunud.

Lisaks DASAde eelnõule on korra arvamust avaldatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seadus kohta, kus on Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni arvamus.

Esimesel lugemisel on praegu 26 eelnõud ja neist populaarseim on ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, kuhu on laekunud 17 arvamust. 

Kuid nendegi eelnõude puhul on ülivõimsas ülekaalus eelnõud, kus välisarvamusi (va valitsuse arvamus) pole. Teise (6 eelnõud) ja kolmanda (1 eelnõu) lugemise puhul pilt põhimõtteliselt ei muutu - kui arvamusi on, siis üksikuid.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul on DASAde puhul arvamusi tulnud küll palju, kuid arvamuste sisu on valdavalt nö copy-paste meetodil ehk kopeeritud on vabaühenduste liidu EMSL pöördumist, kuigi mõnel juhul on sisule lause või kaks lisatud.

Samasugust taktikat on tema sõnul kasutatud ülikooliseaduse puhul.

«See on uus tendents, mida pole varem näinud,» hindas ta. «Iseenesest kena, et ollakse aktiivsed, kuid meie töö teeb raskemaks, sest peame lahti võtma ja läbi lugema ja vaatama, kas on midagi lisatud. Veel hullem oleks, kui peaks vastama.»

Ühe kollektiivse vastuse lubas Maruste pöördujatele siiski saata.

Maruste arvates oleks mõistlikum, kui keskkontor, mis praegusel juhul tõenäoliselt enda arvamuse allüksustele laiali saatis ja palus neil arvamust avaldada, koostaks ühe ja üldise seisukoha ning edastaks siis selle.

«Kümnete organisatsioonidega on tehniliselt raske suhelda ja muudeks asjadeks aega ei jäägi,» selgitas Maruste.

Tagasi üles