Liis Haavel pääses kriminaalmenetlusest

Elois-Catherine Haavel, endise nimega Liis Haavel.

FOTO: Konstantin Sednev

Põhja prefektuuri mullu detsembris käivitatud kriminaalmenetlused vanurite petmisega tuntuks saanud 41-aastase Elois-Catherine Haaveli (varasema nimega Liis Haavel) suhtes lõpetati, kuid politsei jätkab asjaolude selgitamist väärteomenetluses.

Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar ütles BNSile, et läinud aasta lõpus alustati kaks kriminaalmenetlust, neist üks omastamist ja teine kelmust käsitleva paragrahvi alusel. «Kriminaalmenetluste raames kontrolliti 41-aastase naise (Haavel - toim) käitumise õiguspärasust vanuritega suhtlemisel ning rahaliste tehingute tegemisel,» ütles Soostar.

Esimese menetluse raames selgitas prokuratuur välja, et 1932. aastal sündinud naine laenas Haavelile raha ning andis tema kätte oma pangakaardi. Tuvastati, et eakas naine laenas raha vabal tahtel ning laenaja maksis talle jõudumööda ka võlga tagasi.

Tuvastati ka see, et pangakaardi omaniku teadmata tehti tema kaardiga kaks 200-eurost tehingut. Soostar märkis, et selles osas eraldati kriminaalasjast materjalid ja otsustati algatada väärteomenetlus.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütles BNSile, et politsei on asjaolude kontrollimiseks alustanud väärteomenetlust omastamist käsitleva paragrahvi järgi.

Teine kriminaalmenetlus alustati kelmust käsitleva paragrahvi alusel. Haavel hakkas külas käima kolmel eakal – 1937. aastal sündinud mehel, 1938. aastal sündinud mehel ja 1939. aastal sündinud naisel ning saavutas nendega usaldusliku suhte. Eakatel hakkas temast kahju ja nad laenasid talle väiksemate, kuni paarisajaeuroste summade kaupa raha.

Mitmel juhul maksis Haavel ajapikku raha eri summade kaupa tagasi. «Osa juhtumite puhul polnud võimalik tuvastada summasid, mis laenati ja mis tagasi maksti, sest avaldajad ei olnud suutelised neid meenutama,» ütles prokurör Soostar. Ta selgitas, kuna raha laenati välja vabatahtlikult ning osaliselt maksis laenaja ka raha tagasi või näiteks ühel juhul osutas raha eest koristusteenust, siis ei ole kelmust toime pandud.

«Üks eakatest ütles selgesõnaliselt, et ta teadis, kellega on tegemist ning tal ei ole mingeid pretensioone tema suhtes. Ühe juhtumi puhul elas eakaga koos tema lapselaps, kes ka ise raha laenas ning kes oli teadlik sellest, et naine tema eaka vanaisa juures raha käib laenamas. Seepärast ei ole prokuratuuril naisele kuritegu põhjust ette heita,» ütles Soostar. 

Kogenud «vanurite abistaja»

Mullu detsembri alguses tõi ajakirjanik Katrin Lust Kanal 2 saates «Kuuuurija» vaatajateni varem Liis Haavelina tuntud Elois-Catherine Haaveli argipäevategemised vanurite abistamisel ning pärast seda asus neid tegemisi uurima politsei, kuid kahtlustuse ning hiljem süüdistuse esitamiseks põhjust polnud. 

2017. aasta 30. novembril mõistis Harju maakohus Elois-Catherine Haaveli süüdi suures ulatuses korduvas arvutikelmuses ja teise inimese dokumendi ebaseaduslikus kasutamises ning karistas teda kolme aasta pikkuse vangistusega, millest tal tuli kohe ära kanda kuus kuud vangistust. Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus talle tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga.

Praegu kehtib Haavelil eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ning ta peab järgima seaduses ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

«Seadus ei keela kellelgi tegeleda eakate abistamisega, kuid kõigile võrdselt on keelatud kuritegude toimepanemine ja sellega teiste vara, tervise, elu või muu hüve kahjustamine,» ütles Soostar ja lisas, et kohus ei ole Haavelile pannud keeldu eakate inimestega suhelda.

2014. aasta 18. märtsil vabanes vanuritelt kinnisvara väljapetmise eest vangis olnud Haavel Harku vanglast üheksa kuud enne tähtaega. Kohus märkis tema vabastamisel, et usutavasti on ta teinud karistusest järeldused ning oskab edaspidi olla seadusekuulekas. Justiitsministeeriumi andmetel arvestati Haaveli nelja aasta ja kahe kuu pikkuse karistusaja algust 2010. aasta 15. novembrist ning see pidi lõppema 2014. aasta 25. novembril.

2012. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus juba vangis istunud Haaveli süüdi ühelt kannatanult ligi 60 000 krooni ehk üle 3800 euro omastamises ning pikendas tema nelja-aastast vangistust ligi kahe kuu võrra.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi võttis Haavel 2010. aasta augusti lõpus ja septembri alguses ühe kannatanu teadmata viimasele väljastatud kahe deebetkaardiga pangaautomaadist välja kokku 59 600 krooni ehk üle 3808 euro ning omastas selle.

Süüdistuse järgi pettis Haavel aastatel 2002–2005 välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos Raivo Palmrega ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni. Kolme kinnistu väljapetmises osales süüdistuse järgi ka Haaveli elukaaslane Vello Loit (praeguse perenimega Schneider), kes sai tingimisi karistuse.

Haavel kinnitas toona kohtus, et ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla – sõidutas neid arsti juurde, käis nende kodudes koristamas ja tõi neile süüa.

2006. aastal mõistis kohus Haaveli süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona rahatrahviga.

Tagasi üles