Mullu esimese kolme kvartali jooksul tõusid Eestis toimetulekutoetust saanute arv ja toetusteks makstud summa viimase viie aasta kõrgeimale tasemele. Samal ajal on kasvanud inimeste huvi välismaalt saabuva toidu- ja riideabi vastu.
Eesti inimeste abivajadus püsib rekordtasemel
15. jaanuar 2012, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi statistikast selgub, et mullu rahuldati Eestis iga kuu keskmiselt 14 000 toimetulekutoetuse taotlust. 2011. aasta esimese kolme kvartali jooksul rahuldati 990 toetust enam, kui samal perioodil aasta varem. Siiski näitavad numbrid abivajajate hulga stabiliseerumist, sest viimane järsk esitatud taotluste arvu kasv jääb 2009. aastasse
«Aastatel 2009 ja 2010 kasvas taotluste arv järsult ning möödunud aastal arv stabiliseerus,» iseloomustas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Marek Atonen. Positiivsena tõi Atonen välja, et 2011. aasta viimaste andmete kohaselt esitasid inimesed omavalitsustele kaks protsenti vähem toimetulekutoetuse taotlusi kui aasta varem. See ei tähenda aga sammu probleemi leevenemise suunas, sest toimetulekuraskustega inimeste arvu hoiavad üleval pikaajalised töötud.
«2012. aastal ei ole ette näha suuri muudatusi toetuse saajate üldarvus ega summades,» nentis Atonen. Olukord võib tema sõnul paraneda juhul, kui suurem hulk inimesi naaseb tööturule, kuid see võtab aega aastaid. «Üldjuhul mõjutab töötute arvu muutus toimetulekutoetuse saajate hulka mõningase ajalise nihkega,» põhjendas Atonen.
Kasvas huvi humanitaarabi vastu
Raskes olukorras huvituvad inimesed järjest enam välismaa humanitaarabist. Sel nädalal kirjutas Helsingin Sanomat, et soomlased toimetavad Eestisse abipakke, mis seni sisaldasid valdavalt riideid. «Aastal 2011 muutus olukord kardinaalselt. Siis hakati küsima ka toiduabi,» rääkis ajalehele Pentti Survo, kellele Eesti aitamine on igapäevane töö.
«Kui tuuakse kottide viisi herkulaid või leiba, siis läheb kõik ära,» kirjeldas Eesti Metodisti kiriku Jõhvi koguduse pastor Artur Põld kohalike huvi Soome toiduabi vastu. Põllu sõnul kasvas vajadus söögi järele hüppeliselt koos masu algusega. Nüüd jõuavad humanitaarabikogused Jõhvi 6-7 korda aastas ja raskematel aastatel on soomlased korraldanud abi jagamist ka avalikel missionipäevadel.
«Ma arvan, et see on inimestele hädatarvilik, sest pensionärid on päris üksi jäänud, töötutel on raske ja enamus rahvast istub miinimumpalga peal,» sõnas Põld. Sellegipoolest on humanitaarabi piisavalt palju, et seda omakorda Eestist edasi saata. «Oleme suutelised alati midagi ka ära andma, kui meil käivad Venemaalt külalised, siis annan nendelegi hea meelega kaasa.»