PÕHJALA VAADE ⟩ Arktika sõjaline kuumenemine seab Eestile suurema vastutuse Läänemere kaitsel

Venemaa mereväe K-18-tüüpi tuumaallveelaev Karelia õppusel Koola poolsaare lähistel Barentsi merel tunamullu kevadel. Foto: Lev Fedosejev/TASS/Scanpix

Arktika on Eestile palju lähemal, kui kaardile vaadates võib näida. Arktika nõukogu seitse liiget kaheksast on meie NATO liitlased või Euroopa Liidu partnerid, kaheksas liige on Venemaa. Kuna Arktika on neile oluline, siis on see ka Eestile oluline.

Kiiresti taanduva jää tõttu on Arktikas muutunud ligipääsetavaks nii seni kättesaamatud maavarad kui ka vabanenud laevateed, mis ühendavad Vaikse ookeani Atlandi ookeaniga. See on muutnud Hiina, USA ja Venemaa senisest aktiivsemaks. Arktikast on saanud üks paljudest piirkondadest, kus suurriigid võistlevad ressursside pärast. Järjest sagedamini võib Arktikas näha Venemaa, Hiina ja lääneriikide sõjalaevu ja -lennukeid. Hiina on kuulutanud end Arktika-lähedaseks riigiks, mis iseloomustab ilmekalt riigi ambitsioone.

Euroopa Liidu julgeoleku-uuringute keskuse EUISSi hiljuti avaldatud ülevaates leitakse, et otsustajad siin- ja sealpool Atlandi ookeani peavad kohe investeerima taristusse, majanduse edendamisse ja sõjalistesse võimetesse, hoides silma peal geopoliitilistel arengutel Arktikas.

Uuring avaldati pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas hulga dekreete, mis määratlevad tuleva 15 aasta investeeringud Arktikasse rajatavasse tööstusesse. Moskva kavatseb ehitada vähemalt 40 Arktika jääoludele vastavat laeva, uuendada nelja lennuvälja, rajada raudteesid ja tagada seal paiknevate maavarade massilist ekspluateerimist. Venemaa rajab ka uue merekaabli Põhja-Jäämere laevateele.

Venemaa on viimastel aastatel suurendanud sõjalist aktiivsust Arktikas. NATO kaitsekolledži möödunud aastal avaldatud raporti järgi on riigi eesmärk tagada Koola poolsaare ja seal paiknevate mandritevaheliste tuumarakettidega varustatud allveelaevade kaitse.