/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/21/13225380t1hfcd7.jpg)
Tele2 juhi Chris Robbinsi sõnul on Eesti telekomiturg õnneks nii kliendivaenulik, et siin pole mahtude kasvatamine mingi kunst.
Tele2 juhi Chris Robbinsi sõnul on Eesti telekomiturg õnneks nii kliendivaenulik, et siin pole mahtude kasvatamine mingi kunst.
Tele2 kontsern saab sügisel uue juhi. (Juuli alguses teatas Rootsi telekommunikatsiooniettevõtet juhtinud Anders Nilsson, et astub tegevjuhi kohalt tagasi – toim). Kas ümberkorraldusi plaanitakse ka Eesti üksuses?
Pigem mitte. Telekomimaailm on nii väike, kõik teavad üksteist. Kjell Morten Johnsen on väga grupile pühendunud inimene. Meie Eesti üksus oli mitu aastat radaril, kuna tulemused aina halvenesid, aga nüüd, kui asjad on paremaks muutunud, ei usu ma, et ta midagi väga muudaks.
Kaks aastat tagasi Eesti üksust juhtima tulles lubasite innovatsiooni. Mis sellest kavast tehtud on?
Mida ma Eestisse tulles ette kujutasin ja mida oma ülemustele ka lubasin, oli see, et Eestist võiks saada toodete testimise koht. Siinne turg on väike, aga esinduslik. Kuid siin oli vaja nii palju asju korda teha, kõige lihtsamatest asjadest alustades: müük, turundus – kõik. Esimene aasta tegelesin ainult sellega. Innovatsioonini jõudsime eelmisel aastal, kui hakkasime tegema koostööd idufirmadega. Praegu on meil koostöö kuue idufirmaga ja ma arvan, et ruumi oleks veel kahe-kolme jaoks. Me panime neile paika ranged kriteeriumid: esiteks peab nende pakutav lahendus meie klientidele lisaväärtust andma ja teiseks peab toode saama turuküpseks kolme kuu jooksul. Näiteks on meil väga hea partnerlus Avokaadoga. Lisaks tulime turule oma televisiooniga. Sada aastat vana äri, aga meie jaoks oli see suur asi.
Televisioonist rääkides, miks on Eesti turul levinud pakkumised, kus mulle öeldakse: saad omale parema koduinterneti ainult siis, kui televisioonipaketi ostad?
Einoh, sellel pole tehniliselt ühtegi põhjendust. Tegelikult on nii, et internet läheb sul halvemaks, kui televisiooni kasutad, sest televisioon kasutab ju samuti internetimahtu. Seda teevad telekomid kogu maailmas, kuna tahetakse rohkem müüa. See on lihtsalt turundus, lihtsalt näide halvast praktikast. Tele2 seda ei harrasta.
Mõni nädal tagasi kirjutas Eesti Ekspress sellest, et Eestis pakub Telia – aga teised ka maha ei jää – kõige krõbedamat internetipaketi hinda ja sealjuures väga kehva teenust. Mis sellega ikkagi on?
Kui ma Eestisse tulin ja mulle öeldi, et siin on neli-viis korda Euroopa keskmisest kõrgemad hinnad, siis ma arvasin, et ei saa olla. Tõele au andes, mobiiltelefonipakettide puhul toimib konkurents ja Euroopa lõikes on hinnad soodsad. Aga see, mis toimub koduinterneti puhul, on hullumeelne, meil on Euroopa kalliduselt teised hinnad. See, mida ärikliendid maksavad, on pöörane. Sealjuures pole sellel ühtegi tehnilist põhjust. Eestis on parim fiiberoptilise kaabli süsteem, mobiilimastid, aga ülikiire interneti võimekus on 11 protsenti – ma pole midagi sellist varem näinud. Ega siin muud põhjust pole kui see, et Telial on turul domineeriv positsioon, konkurentsi eriti pole ja nad teevad, mida tahavad.
Miks te siis ise soodsamat ei paku? Ma näen seda mobiilimasti peaaegu oma aknast.
Me püüamegi hindu alla saada, näiteks fiiberoptilise ühenduse puhul pakume pool Telia hinnast. Näiteks investeerisime 2019. aastal Eestisse enam kui kaheksa miljonit eurot ning viisime lõpule 341 tugijaama ehituse. 2020. aasta võrguehitustööde eesmärk on suurendada interneti kiirust ja mahtu üle Eesti.
/nginx/o/2020/07/21/13225387t1h71c0.jpg)
Aga millal ma siis kiire ja soodsa interneti saan?
Eks Telia muutub ka, pärast artikleid pakuvad nad osale klientidele ka soodsamaid lepinguid. Eesti regulaatorid võiksid ka vaadata, mis siin toimub, ja endale selgroo kasvatada. Aga mobiilimasti ehitamine maksab 70 000 eurot. Ma loodan, et muutus tuleb siis, kui tuleb 5G.
Kas te omavahel maste ei jaga?
Jagatud maste on umbes 20 protsenti. Aga kui tuleb 5G, siis ei saa kõik kolm teenusepakkujat oma antenni masti külge kruvida, muidu see mast kukub kokku. Kui 5G tuleb, siis peame selle tegema ühise infrastruktuurina. Kuna need mastid peavad olema umbes iga 300 meetri tagant, siis niimoodi, et igaüks omale mastid ehitab, pole lihtsalt mõeldav.
Millal 5G Eestisse tuleb?
Rootsis seda juba testitakse. Eestis me arutame seda, aga niipea kui poliitikud otsusele jõuavad ja teenusepakkujad koostöölepingud alla kirjutavad, võime seda juba teha. Tehnoloogia on juba olemas. Osa inimesi on 5G vastu ja ma arvan, et võtab ühe generatsiooni jagu aega, enne kui inimesed sellega harjuvad. 4Gga harjumine võttis inimestel ka 12 aastat. Aga tõele au andes: kiire internet ei ole ainus, mida 5Gga teha saab. Kui ainult seda tahta, siis ainuüksi selleks pole vaja 5G ühendust ehitada.
Kui tänapäeva tulla, siis miks on ikkagi nii, et kui inimene tahab koduinternetti ja mast on sadakonna meetri kaugusel, aga ühenduse toomine majani maksab talle 20 000 eurot?
See on jälle näide sellest, et Eestis pole konkurentsi. Kui sul on piirkonna ainus mobiilimast, siis küsid, mida tahad. Tegelikult on kõige kallim osa sellest tööst projekteerimine, ühenduse loomine maksab alla saja euro. Ega see ei ole mingi raketiteadus: majandusteooriad on juba ammu kinnitanud, et konkurents aitab hindu alla lüüa ja kvaliteeti ülespoole tuua.
Küsimus investoritelt: Tele2 aktsia on tänavu kaotanud ligi seitse protsenti. Kuidas te Eesti üksusega neile raha teenida plaanite?
Hindu me tõsta ei saa, kuna Tele2 on Rootsis tuntud kui odavaim pakkuja. Õnneks on kasvuvõimalused Eesti turul toimuva tõttu tohutud. Ma arvan, et kui majandus taastub, siis absoluutarvudes võib oodata kahekohalist kasvu, kasumis 30 protsenti kasvu. Me ei keskendu enam näiteks suurklientidele: nendega on tihti see, et palju tuleb tegeleda, aga hind on madal. Võtsime fookusesse väiksemad ettevõtted: mind ei huvita, kas sul on ettevõttena üks või kümme töötajat, sa oled ettevõtja. Siis selgus, et on kasvanud nõudlus kontorilahenduste ja IT-lahenduste järele, ja neid me ka pakume. Uusi kliente on tulnud just business-to-business poolelt.
Kuidas koroonakriis teile mõjunud on?
Otseselt kaotasime ainult rändlustasu pealt 0,6 miljonit eurot. Aga meil on nagunii tellimuspõhine äri, nii et koroona otseselt tulemusi ei mõjutanud. Me ootame, nii nagu teisedki, kas koroona tõttu tuleb uus suur sulgemine: sellisel juhul võib see klientidele tööstuses rängalt mõjuda ning need mõjud võivad ulatuda uue aasta esimesse kvartalisse.
*Parandatud Avokaado nimekuju
Kaks lisaküsimust
Tehnoloogiahiid Amazon ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmisid äsja konfidentsiaalsusleppe. Milline on võimalus, et suured tehnoloogiagigandid tõesti Eestisse tulevad?
Neil on tohutud andmekeskused Rootsis ja Soomes. Praegu on see hetk, kus ettevõtted vaatavad aina rohkem Baltimaade poole. Amazon oleks meie jaoks suur võimalus. Maine on meil hea ning ma loodan, et Eestisse tuleb aina rohkem välisinvesteeringuid.
Mis Eestis kõige rohkem hämmastas?
Kui esimest päeva Tallinnas olin, läksin koeraga jalutama. Tavaliselt on maailmas nii, et kui linnal on mingi rannaala – olgu jõgi, järv või meri –, siis veeäärne ala on välja arendatud, seal on kohvikud, baarid. Aga Tallinnas oli mere ääres mingi prügimägi. Ma polnud sellist asja kuskil maailmas näinud. Nüüd tehakse seal rohkem ja kui ma pärast inimestega rääkisin, sain ka aru, miks see nii on, aga veider oli see küll. Eesti valitsus on mind positiivselt üllatanud. Olgu nad, mis nad on, aga suhtlus on üks parimaid: sa saad nendega kontakti, saad nendega läbi rääkida, nad on avatud suhtlema. Ja muidugi e-riik. Ma tegin kevadel Eestis tuludeklaratsiooni 30 sekundiga, kuigi ma eesti keelt ei oska. Kanada tuludeklaratsiooni jaoks pidin postiga pool kilo paberil deklaratsiooni postiga Kanadasse saatma.
Chris Robbins
Asus Tele2 Eesti juhi kohale 2018. aastal.
Varem on ta töötanud Leedu telekomiettevõtte Bite juhina, Kanada mobiilifirmas klienditeenindusjuhina ning Tšehhi Vodafone’i turundusdirektorina.
/nginx/o/2020/07/21/13225381t1h0c28.jpg)
Vastukommentaar Telia erakliendiüksuse direktori kohusetäitjalt Kristjan Viilmannilt:
Telia ei ole fikseeritud internetiteenuste hinnakirjas muutusi teinud, äriklientidele tehakse küll mõnikord erihindu, kuid pigem suuremates hankemenetlustes. Telia teenuste hind kujuneb mitme teguri koosmõjul: turuolukord ja nõudlus, kliendile pakutava teenuse olemus ja selle sisu, teenuse ja klienditeeninduse kvaliteet ja tehnoloogiline areng ning palju muud.
Sideteenuste hinnad, sh interneti püsiühenduste hinnad on olnud viimasel kümnel aastal languses ning on võrdlemisi tõenäoline, et see trend jätkub ka tulevikus.
Eri riikide sarnaseid internetipakette ei saa üks ühele võrrelda mitmel põhjusel: pole teada, millistel tehnoloogiatel võrreldavad paketid põhinevad ehk kas ühendusi pakutakse üle vasevõrgu, fiiberoptilise kaabli või on mõnel juhul võrreldud hoopis nn mobiilset püsiühendust, mida pakutakse üle mobiilivõrgu;
pole teada, milline on sideteenuse osutaja tehniline tugi oma teenustele ning millised on kehtivad kvaliteedinõuded.
Teiseks pole teada, milline on eri riikides nii riigi enda kui kohalike omavalitsuste tugi internetivõrkude väljaehitamisele ning näiteks nn viimase miili rajamisele. Osa riike panustab sellesse, osa mitte, ning see kajastub ka lõppkliendile pakutavates hindades.
Kolmandaks: see, et Telia on ajalooliselt «pärinud» oma eelkäijatelt vasevõrgu, millel hakati paarikümne aasta eest internetiteenust (ADSL) pakkuma, ei ole praeguses olukorras kindlasti eelis, vaid ka täiendav kohustus. ADSL-võrk võimaldas edastada kiirusi kuni 12 Mbit/s ning selle võrgu arendamiseks ja väljavahetamiseks tuleb igal aastal investeerida miljoneid eurosid. Seda on Telia ka teinud, igal aastal investeerime Eestisse suurusjärgus 50 miljonit eurot.
Investeeringute vajadus – Telia on viimase kolme aastaga viinud senisest kuni kümneid kordi kiirema interneti püsiühenduse enam kui 160 000 Eesti koduni. Ühtlasi on tegu riigi ajaloo mahukaima interneti püsiühenduse moderniseerimise programmiga.