P, 4.12.2022

Jürgen Ligi: see pole niivõrd parempoolsus, vaid liberaalsus

Brita-Maria Alas
Jürgen Ligi: see pole niivõrd parempoolsus, vaid liberaalsus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi. Foto: Tairo Lutter

Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Jürgen Ligi näeb uues ühenduses omamoodi vigade parandust ning lubatud parempoolsuse asemel liberaalsust.  

«Enne tegemist tasub mõelda ja enne ütlemist samuti. Selleks on Isamaas tervet mõistust alles ja ilmsed kopeeringud RE programmist vihjavad ka teatavale mälule asjadest, mida EV ja me koos veel hiljuti ajasime,» kirjutab Jürgen Ligi sotsiaalmeedias. 

Tema sõnul tekitab noortes poolehoidu liberaalsus, ent mitte parempoolsus. «Kompass maksab siiski õigesse asendisse keerata. See pole niivõrd parempoolsus, mida manifesteeritakse, vaid liberaalsus. Et parempoolsusele polegi mõeldud, näitab värske ühenduse eeskõneleja vastus küsimusele, milles Isamaa parempoolsusest on taganenud: «Me tahame võita nooremate poolehoidu». Tõlget? Noorte poolehoidu ei teki juurde kah parempoolsuse, vaid liberaalsuse pinnalt, teisalt on vähemharitud seltskonda võimalik köita ka rämepopulismiga konseratiivsuse sildi all, mida Isamaa võimule on sättinud,» kirjutab ta. 

«Ja muidugi ei teki poolehoidu vastustest nagu «Me reitinguid üldse ei jälgi», «Ma ei võta seda üldse nii poliitilisena», «See ei ole mitte mingil juhul kellegi vastu või et midagi on halvasti»,» kirjeldab Ligi.

Ligi usub, et läänelikud väärtused on ohtu sattunud ja seda Keskerakonna ja EKRE legaliseerimisega. «Neid väärtusi ühendab suuresti sõnapaar liberaalne demokraatia, mis on kombinatsioon õigusriigist ja võimude lahususest, inimõigustest ja kodanikuvabadusest, ajakirjandusvabadusest, pluralismist, turumajandusest, kodanikuühiskonnast,» kirjutab ta.

«Aga Isamaa on lasknud oma partneritel selle sõnapaari ära määrida millekski nabaaluseks ja osalenud mõnegi selle elemendi murendamises aktiivselt ka ise. Parandamise ruumi on seega palju ja ühendusele tuleb soovida edu, aga seegi parandamine pole tingimata parempoolsus,» lisab Ligi.

Rahvuslike huvide rõhutamine tundub rahvasaadikule pigem populismina. «Läänelikkuski on kohati hoopis vasakpoolsus, millega tuleb kah leppida. Aga «rahvuslike huvide» rõhutamine lääne ühishuvidest rääkides läänelik pole, see on populistlikkus. Eesti esimesi rahvuslikke huve on just lääne ühte hoidmine, sest üksi ei hoia me rahvust, riiki, keelt ega väärtussüsteemi, vaid jääme neist ilma. Ei Isamaa esimehe ega välisministri sõnavõtud hoia tihti enam seda joont. Taas parandamise ruumi,» kirjutab ta. 

«Ma nägin patukahetsust maksusüsteemi solkimise pärast, aga kahjuks mitte eelarvepoliitika kukutamise pärast Euroopa parimate seast mudaliigasse. Ometi sai see rasv, millel praegu elatakse, loodud enamasti koos. Tore olnuks sedagi lugeda, nagu on tore lugeda totra ja lõhestava perekonnateemalise referendumi kriitikat. Seda saab ju kohe tõestada sellele vastu hääletades, eks!»

«Kokkuvõttes pole siin palju juttu parempoolsusest, kuid algatuseks käib see küll, et asutada Isamaa Liberaalide ühendus,» kommenteerib Ligi. «Mulle on just nii liberaalkonservatiivsus kui paremliberaalsus hingelähedased. Sellest on manifestis üks kenamaid tunnistusi tees, et inimene ise on oma elu kõige parem korraldaja. Intelligentsem lihtsalt on sõnastada seda keerulisemalt, sest elu keerulisem ongi. Palju asju korraldab inimene ju kõige paremini siis, kui korraldab neid teiste inimestega koos,» arvab ta. 

Märksõnad
Tagasi üles