Kroonilise häda haavad avanesid

Ulla Ilisson. Foto: Artur Kuus

Haridus- ja noorteameti kõige esimeseks juhiks saanud Ulla Ilissoni puhul tekitas ametikoha enda asemel elevust Eesti mõistes kosmiline palk.

Viieks aastaks ametisse valitud Illisoni põhisissetulek hakkab olema 6900 eurot, millega ta kihutas kohe enim teenivate ametnike ja poliitikute edetabeli tippu. 1. aprilli seisuga teenis Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa 6745 eurot, järgnesid peaminister Jüri Ratas ja riigikohtu esimees Villu Kõve 6662-eurose sissetulekuga.

Samuti teeb Illisoni palk silmad ette nii tema otsesele ülemusele, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile kui ka president Kersti Kaljulaidile. Endise haridusministri Jürgen Ligi (Reformierakond) arvates ei tohiks tekkida olukorda, kus haridusminister teenib tunduvalt vähem kui tema alluvuses oleva ameti juht. Olukorra muudab tema sõnul veel erilisemaks tõik, et järgmisel aastal ministrite palgad kahanevad.

Sellised ebakõlad palgasüsteemis on süstemaatilised ning kestnud juba aastaid, tõi välja Isamaa juht Helir-Valdor Seeder. «Seda on eri valitsustes püütud ümber teha, leida võtit ja töötada välja koefitsientidega avaliku teenistuse ning riigiteenistujate palgasüsteem, mis oleks õiglane. Lõpuks on ikka nii, et paljude ametnike palgad on kõrgemad kui paljude poliitikute omad. Palgad on väga erinevad ka riigi äriühingutes ja sihtasutustes. Ametid on samuti erinevad, mahud ei ole sarnased. Kuhu seda piiri tõmmata? Tuleb edasi proovida seda süsteemi loogilisemaks muuta.»

Ligi sõnul ei ole haridus- ja noorteamet selline koht, kus säärane palk erandkorras õigustatud oleks. Seda hoolimata faktist, et amet on loodud koguni nelja asutuse – sihtasutuse Innove, sihtasutuse Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse – baasil. «On olemas teatud kõrgendatud riskiga valdkonnad, kus selline palk võib olla põhjendatud – näiteks maksuamet või politsei- ja piirivalveamet. Aga haridusameti juht katab selgelt vaid ühte haridus- ja teadusministeeriumi valdkonda, olgu pealegi, et see ühendab paljusid ameteid,» leidis Ligi.

Peale selle, et ameti juhi vastutusala on nelja asutuse koondumise tõttu erakordselt suur, tõi haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonijuht Tarmu Kurm Postimehele 6900 euro suuruse palga põhjusena välja fakti, et tegu on erasektoris edukalt tegutsenud tippjuhiga. «Kindlasti on peadirektori vastutus nii olulise asutuse ühendamisel ja käivitamisel väga suur.»

Samas ei anna see endiselt ammendavat selgitust enim hämmingut tekitavale küsimusele. Kui ministeerium hindab Ilissoni vastutust 6900 euro vääriliseks, siis mida ütleb see sama loogikat järgides minister Repsi vastutusala kohta?

Asjaolusid ja konteksti arvesse võttes võib seda kõike aga paratamatusena vaadata, kuivõrd juhi leidmise protsess kulges küllaltki konarlikult. Samuti olid esitatud nõuded karmid. Esimene konkurss, mis kuulutati välja veel sügaval koroonakriisi ajal 16. aprillil, läks vett vedama. Inimesed mõtlesid muudest asjadest ning väljastpoolt valdkonda oli vähe huvilisi, nentis ministeeriumi kantsler Mart Laidmets juunikuus ERRile, kui teine konkurss välja kuulutati.

14 kandidaadi seast valis Reps lõpuks uueks juhiks Ilissoni. Nii nagu ministeerium lootis, on uuel juhil valdkonnaväline ja väärikas erasektori taust. Kuid see, et tippjuhtide nimel erasektoriga konkureerimine on avalikule sektorile keeruline, on käibetõde ning seda 6900-eurone palk ka näitab.

Alates 2005. aastast kuni eelmise aasta detsembrini tegeles Illisson Swedbankis jaepanga, turunduse ning digitaalsete teenuste kasutuselevõtu juhtimisega, samuti oli ta viis aastat panga juhatuse liige. Haridus- ja noortevaldkond siiski talle võõras ei ole. Ta on TalTechi ärijuhtimise magistriprogrammi nõukogu liige, panustanud nõukogu esimehena viis aastat algatuse «Tagasi kooli» tegevusse ning olnud programmi «Noored kooli» nõukogus. Meinhard Pulk