Riigikontrolli vastulause Postimehe artiklile

Riigikontroll.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikontrolli nõunik Toomas Mattson saatis vastulause täna Postimehes ilmunud loole «Millega Kiik riigikontrolli meelt muutis?». Avaldame vastulause täismahus muutmata kujul.

Postimehe veebiväljaandes ilmus täna (25.07.2020) kell 12.03 lugu pealkirjaga «Millega Kiik riigikontrolli meelt muutis?», mis tõukub viimastel nädalatel avalikkuses tähelepanu pälvinud erimeelsustest rahandusminister Martin Helme ning sotsiaalminister Tanel Kiige vahel seoses hasartmängumaksust makstavate toetustega. Loos on muu hulgas kirjas, et «Kiige selgitused suutsid aga riigikontrolli rahuldada. Kuidas ümberveenmine toimus?»

Riigikontroll saab anda vastuse nii pealkirjas toodud küsimusele «Millega Kiik riigikontrolli meelt muutis?» kui ka loo tekstis toodud küsimusele «Kuidas ümberveenmine toimus?», millest kummalegi Postimehe artiklis aga tegelikult vastust pole. Ei saagi olla, sest minister Tanel Kiik ei ole Riigikontrolli meelt millegagi muutnud. Samuti ei ole Riigikontroll aktsepteerinud Sotsiaalministeeriumi ja ministri arusaama, et vaidlusaluste projektide rahastamine oli kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. Seega on artiklis jäetud mulje, nagu oleks Riigikontroll oma seisukohti muutnud, täielikult eksitav.

Riigikontroll on täpselt samadel seisukohtadel, mis on väljendatud tänavu veebruaris sotsiaalministrile saadetud kirjas. Riigikontroll leiab jätkuvalt, et vaidluse all olnud viit projekti oleks olnud õige rahastada mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutunud hasartmängumaksu seaduses antud kasutusvaldkondade loetelu alla. Küsimus ei ole selles, milline ühing raha taotles, vaid selles, kas projekti sisu mahub seaduses toodud loetelu alla.

Riigikontroll väljendas ka oma veebruarikuises kirjas seisukohta, et analüüsitud juhtumite korral olid taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest. Seega on Sotsiaalministeeriumi vastutada, et projektitoetuste väljamaksed toimuksid seaduslikest allikatest, see ei ole toetuse saajate probleem.

Riigikontroll leiab, et Sotsiaalministeeriumil tuleb lähtuda hasartmängumaksu laekumistest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud kasutusvaldkondade (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ning hasartmängusõltuvusega inimesed) alla, ministeeriumi muudest eelarvesummadest. Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust Sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusalasid käsitlevat loetelu.

Tagasi üles
Back