/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2020/07/28/13238184t1h3a2a.jpg)
Paljud Eestis tegutsevad suured metsafirmad pidid mullu tulevale topeltsurvele alla vanduma ning dividende julgesid maksta vaid üksikud.
Eesti suurim metsafirma on endiselt Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kellele kuulub pool Eesti metsadest. Peale selle, et RMK on suurim, paistab ta teiste metsafirmade hulgas silma ka kasumlikkusega: kui igast müügitulu eurost suudetakse iga kolmas kasumiks teha, siis käibe poolest suuruselt teisel metsafirmal Stora Ensol oli mullu vaja selleks pööritada 75 eurot. RMK kõrval ongi Eesti metsanduses suuremad tegijad valdavalt Soome ja Rootsi omanikega ettevõtted, Stora Enso kuulub Soome kontserni.
Peamiselt saab suuremate metsafirmade puhul täheldada käibe- ja kasumilangust: ettevõtted toovad järjest oma aruannetes välja, kui raske ja keeruline oli 2019. aasta, võrreldes rekordilise 2018. aastaga.
/nginx/o/2020/07/29/13239081t1h73b1.jpg)
Kehv pikemat aega
Põhjusi oli palju ning detailselt tõi need välja Soome firmale kuuluv Metsä Forest Eesti, kes pidi leppima peaaegu 20 protsenti väiksema käibega. Kui 2018. oli metsafirmadele tõeline rekordaasta, siis mullu mõjutas müüki mitu tegurit. Esiteks väike puidutöötlemise langus Eesti turul. Saetööstus, mis seni oli stabiilselt kasvanud, kahanes Metsä arvutuste järgi kaks protsenti. Puidusektori eksport suurenes, aga seda eelkõige valmistoodete osas. Saematerjali ja ümarpuidu eksport aga vähenes drastiliselt.
Ehitusmaterjali valmistajad võitsid tänu sellele, et üle Eesti kasutati koroonakriisi ära koduse remondi tegemiseks.
Okaspuu eksport kahanes, sest Kesk-Euroopas möllava üraskiepideemia tõttu uputati turg piltlikult öeldes odava okaspuuga üle. Kuna Eestisse polnud haigus siis veel jõudnud, sai siin küsida veel karmimat hinda, mis asetas kohaliku saetööstuse surve alla. Lisaks tunnistas Metsä, et USA-Hiina kaubandussõda ning valdav maailmamajanduse jahtumine juba enne koroonakriisi mõjutasid samuti nõudlust negatiivselt.
Mis saab edasi?
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja ütles, et praegu ootab kogu sektor sügise tulekut – siis saab selgeks, kas kriis jõuab viiteajaga nendeni või mitte. Kuigi ka keset koroonakriisi oli sektoris näha langust, polnud see nii sügav kui mõne teise sektori puhul. Samuti pole puidutööstusettevõtted vennad. «Mõni ütles, et nii head aega polegi olnud,» viitas Välja näiteks ehitusmaterjali valmistajatele. Viimased võitsid tänu sellele, et üle Eesti kasutati koroonakriisi ära koduse remondi tegemiseks. Kui lähiriikidesse eksporditakse Välja sõnul eelkõige juba töödeldud puittooteid, nagu aknaraame jms, siis toormaterjali viiakse ka kaugemale. «Osa ettevõtteid tahtis vaadata, kas õnnestub [puit] Aasiasse suunata, aga eks sama mõte ole ka konkurentidel,» nentis Välja.